inimene. Teil võib olla veatu hing ja murtud, kahjustatud süda.
Süda teenib teie tegevuste kompassina, juhatades teid õigesti toimima, kui hing eksitusse satub.
Samuti on teie süda justkui turvavõrk, mis võib hingekahjustusi kompenseerida. Kui hinges on mõrasid ja kaotusi, aitab tugev süda toime tulla, kuni hingel on õnnestunud terveneda.
Süda hoiab alles ka teie head kavatsused. See tähendab, et teil võib olla muserdatud hing, kuid soe, armastav süda. Tegelikult on tavaline, et kui hing on läbinud Ameerika mägede sarnase tee, saab süda suuremaks. Suured kaotused võivad viia sügavama mõistmiseni… ning suurema armastuse ja kaastundeni.
Kolmas võtmekomponent, mida ma klienti skaneerides vaatan, on vaim – mis selles kontekstis tähendab isiku tahet ja füüsilist tugevust. Teie hing ei ole teie vaim. Need on teie kaks erinevat osa. Vaim on see, mis võimaldab teil ronida, joosta ja võidelda. Isegi kui teie hing on muserdatud ja süda nõrk, võib vaim aidata teil füüsiliselt vastu pidada, kuni otsite võimalusi tervenemiseks. Näiteks soovitan vahel väga haigel kliendil hakata jalutamas käima, linde vaatlema ja päikeseloojanguid imetlema. See aitab inimese vaimu tugevdada ning võib olla tema südame ja hinge taastumise algus.
Iga inimolend on erinev, individuaalsete kogemuste, tunnete ja hingeseisundiga. Et olla kaastundlik tervendaja, tuleb kohaneda iga ainulaadse olukorra ja isikupäraga, leevendamaks nimelt selle inimese piinu ja kannatusi. Vaim räägib mulle, et see kaastunne on tervendamise kõige tähtsam komponent.
Üks ja ainus meditsiinimeedium
Kuigi sellel, et hääl kogu aeg mu kõrva räägib, on silmanähtavad halvad küljed, on sellel ka tohutud eelised.
Kuna Vaim on eraldiseisev ja minust lahus, ei oma tähtsust, kas mina olen sellel päeval endast väljas, haige või tüdinud. Vaim on minu emotsioonidest häirimatu ja annab järjekindlalt täpse ülevaate kliendi tervisest.
Ma ei ole sensitiiv, kes peab teatavasse vaimuseisundisse minema või kellel on oma töö tegemises head ja halvad päevad. Mõni klient küsib minult: „Kas ma pean ehted ära võtma, et võiksite parema tulemuse saada?“ See ei loe, kui nad oleksid kasvõi tinapaberisse mähitud; suudan anda vastused, mida nad vajavad, ja leida, mis on halvasti.
Teine asi, mis mind enamikust meediumidest eristab, on see, et mul ei ole probleeme informatsiooni saamisega mu perekonna ja sõprade või minu enda tervise kohta. Jällegi, kuna Vaim on minust lahus, tarvitseb mul ainult küsida, ja ta räägib mulle, mida ma teada tahan.
See on üks asjadest, mis teeb mind ainulaadseks.
Ühel päeval nõuab üks skeptiline naisreporter, et ma teda jalamaid diagnoosiksin: „Ma tahan, et ütleksite mulle, kust mul valutab. Kas mu varvas valutab? Mu jalasäär? Mu kõht? Kas mul on mingisugune valu käes? Tuharas? Kas mul üldse kusagilt valutab? Vaatame, mida teie hääl ütleb.“
Vaim ütleb mulle otsekohe: „Tal on valu. Tal on valu pea vasakus pooles. Teda piinab krooniline migreen.“ Sirutan käe, puudutan tema pea vasakut poolt ja lausun: „Vaim ütleb mulle, et teil valutab siit.“ Ta hakkab nutma.
See on Vaimu silmapilkse täpsuse mõõt.
Kui ma saan kell kaks öösel kõne kliendilt, kelle tütar on erakorralisele operatsioonile minemas ja klient tahab teada, kas see on õige valik, suudan ühe minutiga öelda arstile, kas sellel väikesel tüdrukul on lihtsalt raske toidumürgistus või on tema pimesool lõhkemas.
Pean olema võimeline ütlema, kas keegi on paranemas või on tal sisemine verejooks, kas lapse palavik on põhjustatud gripist või meningiidist, kas kellelgi on kuumarabandus või on tal insuldioht. Vaim annab iga kord selle informatsiooni.
Padre Pio ja Edgar Cayce, nood kuulsad 20. sajandi müstilised tervendajad olid kaks ainsat lähiajaloo meediumi, kes saavutasid selle kaastundetaseme, mida Vaim minult nõuab. Nende töö kaastundliku tervendajana on mõneti minu oma sarnane. Kuid tugevused ja anne on igaühel meist ainulaadsed.
Ükski teine meedium ei tee seda, mida teen mina. Ühelgi teisel elaval inimesel ei ole vaimuhäält, mis annab põhjaliku ja asjakohase terviseinformatsiooni kristalse selgusega.
Olen pühendanud sellele tööle oma elu. See on see, kes ma olen. Ja see on anne, mida ma kasutan, et pakkuda teile terviseinformatsiooni peatükkides, mis nüüd järgnevad.
2. PEATÜKK
Tõde mõistatuslike haiguste kohta
Kui tunnete, et olete terviseküsimustele vastuseid otsinud liiga kaua, ei ole te üksi.
Keskmiselt tuleb klient minu juurde pärast seda, kui on kümme aastat arstide vahet käinud, olles külastanud kahtkümmet erinevat arsti. Vahel on tõenäolisem arv selle aja jooksul 50 või 100. Üks naine, kellega ma rääkisin, oli seitsme aasta jooksul käinud ligi 400 arsti juures.
Need inimesed on saanud oma seisundile sildi – näiteks luupus või fibromüalgia, Lyme’i tõbi, hulgiskleroos (MS), kroonilise väsimuse sündroom, migreen, kilpnäärme häired, reumatoidartriit, koliit, ärritatud soole sündroom, tsöliaakia, unetus, depressioon ja paljud teised – kuid nad ei ole paranenud.
Või ei suutnudki arstid nende inimeste sümptomitele lipikut leida ja pakkusid välja tolle äpardunud diagnoosi: „See kõik on kinni teie mõtlemises.“
Tegelikult oli neil inimestel tegemist mõistatusliku haigusega.
Mõistatuslik haigus ei ole lihtsalt mingi diagnoosimatu haigus, samuti ei ole see uus lugu kaheksast Midwesti lapsest, kes hospitaliseeriti äkiliste seletamatute sümptomite tõttu. Mul on kindlasti olnud kliente, kes on tulnud niisugustes olukordades minu juurde vastuseid saama, aga see on ainult murdosa sellest, mida ma päev-päevalt näen, tilluke alamhulk palju suuremast kategooriast mõistatuslikud haigused.
Mõistatuslike haiguste definitsiooni kitsendamine ainult haruldastele, ägedatele haigustele ei ole abiks. See petab avalikkust. See paneb inimesed arvama, et arste segadusse ajavaid haigusjuhtumeid on minimaalselt ja need puudutavad ainult väikest osa elanikkonnast.
Tõde on selles, et mõistatuslike haiguste all kannatavad miljonid inimesed. Mõistatuslik haigus on iga tervisehäire, mis inimese mis tahes põhjusel nõutuks teeb. See võib olla mõistatuslik sellepärast, et selle sümptomite kogumi jaoks ei ole nime olemas – seetõttu peetakse seda vaimse tasakaalutuse tunnuseks. Mõistatuslik haigus võib olla ka väljakujunenud krooniline seisund, mille algpõhjusele ei ole tõhusat ravi või selgitust (sest meditsiiniringkonnad ei mõista seda veel), seisund, mida sageli diagnoositakse valesti.
Me räägime mitte ainult ülalloetletud seisunditest, vaid ka teist tüüpi diabeedist, hüpoglükeemiast, lõualiigese funktsionaalsetest häiretest (TMJ), Candida’st, menopausi komplikatsioonidest, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretest (ATH), posttraumaatilistest stressihäiretest (PTSH), näonärvi halvatusest (Belli paralüüs), vöötohatisest, lekkiva soole sündroomist ja muust. Need on lihtsalt sildid, mille taga ei ole mingit tähendust peale segaduse ja kannatuste. See teeb neist mõistatuslikud haigused.
Ja kuidas on autoimmuunhaigustega – eksliku teooriaga, et teatud tingimustes ründab keha iseennast? See pole tõsi. (Selle kohta rohkem järgmistes peatükkides). See on veel üks silt, mis juhib kõrvale tõest, et arstiteadus ei ole veel välja selgitanud, miks inimesed kannatavad krooniliste valude all. Autoimmuunhaigused on mõistatuslikud haigused.
Kui külastate arsti ja kaebate küünarliigese valu üle ning kuulete, et teil on reumatoidartriit (RA) – siis on see lihtsalt silt, mitte vastus. Teile võidakse välja kirjutada ravimid ja füsioteraapia, kuid ei selgitata, miks see teil on või kuidas saate sellest terveneda. Arst võib öelda, et RA on see, kui keha ründab iseennast – see tähendab, et immuunsüsteem peab ekslikult mingeid osi teie kehast sissetungijateks ja püüab neid hävitada.
See on ekslik. Keha ei ründa iseennast.
Tõde? RA on lihtsalt ühe mõistatusliku haiguse silt. Liigesevalu oleks täpsem –