Meditsiinimeedium. Энтони Уильям

haiguste all kannatajate arv. On aeg avardada mõistatuslike haiguste definitsiooni, avamaks silmad fakti ees, et miljonid inimesed vajavad vastust.

      Järgmistes peatükkides paljastan tosinate niisuguste tervisehäirete tegeliku loomuse ja räägin teile, missuguseid samme peate astuma, et terveneda või ennast kaitsta.

      Mõistatus peab saama lahendatud.

      Ravikarussell

      Nimetan seda, kui inimesed tutvustavad oma mõistatuslikke sümptomeid ühele arstile teise järel ilma mingi tulemuseta, ravikarusselliks. Kui väga te ka ei püüaks sõidult maha tulla, jätkate ikka ringlemist.

      Mõne elukutse puhul on tööülesanne ilmselge. Ma ei taha öelda, et niisugustel inimestel nagu torulukksepad, mehaanikud, raamatupidajad ja juristid on kerge tegevusala. See ei ole nii. Kuid nad tegutsevad siiski reeglite raames. Raamatupidaja, kes ei suuda tulpasid tasakaalustada, saab viimaks pearaamatus olevast veast aru ja teeb õige sissekande. Kui torulukksepp tuleb rikkis nõudepesumasinat parandama, siis esialgu võib probleem segane tunduda, kuid ta taipab peatselt, missugused osad tuleb asendada – või kui see ei toimi, siis paigaldab uue seadme.

      Ka meditsiinis on mõni aspekt selgelt piiritletud. Kui keegi näiteks suusatamisel õnnetusse satub, siis ei ole jalaluumurru põhjuses mõistatust – ega ole ka mõistatust selles, kuidas seda parandada. Niisugune asi nagu luumurd – kus põhjus, mõju ja ravi on hästi määratletud – sarnaneb praamisõiduga: reisil on lõpp ja see erineb pisut sellest, kust te alustasite. Võib-olla on teel udu, mis muudab reisi keerulisemaks – luumurd on kildudega või jääb sulepeaots lahase vahele – kuid on olemas kindlad punktid A ja B ning ravipersonal on õpetatud patsienti ühest punktist teise viima.

      Meditsiin on füüsilise keha parandamise osas uskumatult kaugele jõudnud. On välja arendatud elupäästmise tehnoloogiad, mis võimaldavad patsientidel radikaalselt paraneda autoõnnetustest, luumurdudest, südamesiirdamisest ja paljust muust. Kus me oleksime ilma pühendunud inimesteta, kes teevad iga päev rutiinseid protseduure ja revolutsioonilisi operatsioone?

      Kahekümnendal sajandil tegi arstiteadus suuri läbimurdeid ka viroloogias… aga see kõik pühiti vaiba alla. Kuna puudus rahastamine, et need avastused järgmisele tasemele viia, jäeti need suurepärased arstid hätta, sest nende avastusi teatavate viiruste kohta ignoreeriti.

      Mõistatuslike haiguste puhul ei ole sümptomite põhjused sageli ilmsed. Ei ole selget vallandajat ega arusaadavat selgitust patsiendi kannatustele. Arstide väljaõppes puuduvad punktid A ja B. Nende jaoks ei ole reegliraamatut, mida jälgida. Skeptiline arst võib isegi mitte näha selgeid märke, et patsient tõepoolest kannatab – ja seetõttu sundida patsienti otsima pidevalt kinnitusi, et tema haigus on üldse reaalne.

      Väga paljud krooniliselt haiged inimesed ei parane. Sageli ei tundu see üldse lõbusa, vaid hoopis tusase karussellina.