taha olla tänamatu.
b) Tahad endale neid uusi visiitkaarte. Palgatõusuga tegeled hiljem.
c) Kui rohkem raha hakkan tahtma, mõtleb ülemus üldse ümber.
d) Kui nad saaksid mulle palka juurde panna, siis nad ju teeksid seda? Ilmselt pole see lihtsalt võimalik.
Sõber palub, et saadaksid teda ülipeenel eksklusiivsel üritusel. TÄNA ÕHTUL. Sa ei taha minna, aga ütled ikkagi jah, sest:
a) Ei taha, et sõber peaks seal üksi passima.
b) Ilmselt ei ole keeruline kalendrisse üht pidu lisada. (No ja siis veel juuksur lõunapausi ajal ka.)
c) Kord tuleb päev, kui ma tahan sellisel üritusel osaleda ja kui ma täna keeldun, siis ei kutsuta mind enam kunagi.
d) Ma olen kergesti mõjutatav.
Kolleeg palub ootamatult sinu abi tööülesandega, millega ta on ajahädas. See ärritab sind, kuid nõustud ikkagi, sest:
a) Tahan olla abivalmis.
b) Sest selline ma olen. Teen asja ära, kui keegi teine seda ei tee.
c) Aga kui mul on kunagi vaja tema abi? Kes siis mind aitab?!
d) Ma ei teagi, mul oleks lihtsalt paha tunne teda korrale kutsuda.
Sinu lapse õpetaja otsib viimasel minutil kedagi ekskursioonile saatjaks. Sul ei ole selleks kõigi oma teiste kohustuste juures aega, kuid ütled ikkagi jah, sest:
a) Mulle ei meeldi inimesi hätta jätta.
b) Küllap saan hakkama, mõned asjad tuleb lihtsalt ümber korraldada.
c) Kardan, et hakkan minemata jätmist kahetsema samal hetkel, kui mõni teine vanem postitab Instasse foto minu lapsest teadusmuuseumis. (Mis siis, et oleme seal koos perega juba käinud. Kaks korda.)
d) Ma ei tea. Õpetaja palus nii viisakalt?
Väärtuslik, kuid samas väga nõudlik klient palub, et viiksid üüratu töömahuga projekti läbi ülilühikese ajaga. Sa tead, et see saab olema üks paras ora sealsamuseski, kuid nõustud siiski, sest:
a) Soovid, et kliendid oleks õnnelikud.
b) „Tähtaeg oli eile“ on just minu stiil.
c) Kui selle tagasi lükkan ja projekt kellelegi teisele antakse, on võimalik, et kaotan kliendi sootuks.
d) Ma pole neile kunagi varem ei öelnud, seega ei usu ma, et võiksin sellega nüüd alustada.
Üks su sõber eeldab alati, et kui on vaja kedagi, kes ta halbade otsuste tagajärgedega tegeleks, siis oled tema jaoks olemas, ning just praegu on tal käsil kolmas närvivapustus sama arvu nädalate jooksul. Sinul on aga päriselt kiire ja tunned sisemist tungi kõnele mitte vastata, kuid siiski vastad, sest:
a) Kui ma ei vasta, tunnen end süüdi.
b) Tahan olla inimene, kel on oma sõprade jaoks alati aega, hoolimata sellest, kui kiire mul on.
c) Mis siis, kui ma praegu ei vasta ja neile mõistust pähe ei pane? Siis pole mingit võimalust, et see kunagi lõpeks.
d) Lihtsam on kõne vastu võtta, kui sõbrale selgeks teha, miks oleks parem, kui taolisi kõnesid tuleks ette vähem.
Töökaaslased kutsuvad sind pärast tööd koos aega veetma. Oled surmväsinud, kuid nõustud siiski, sest:
a) Ma ei taha, et nad arvaksid, et nad ei meeldi mulle (isegi kui see on tõsi).
b) Magamine on nõrkadele!
c) Võib-olla on see hea võimalus professionaalse suhtlusvõrgustiku loomiseks.
d) Nad manguvad niikuinii seni, kuni alla annan.
Su vanemad otsustavad korraldada perereisi Jurmalasse. Kavatsesid küll kasutada oma puhkusepäevi (ja -eelarvet) millekski muuks, kuid oled siiski nõus, sest:
a) Ei taha nende tundeid riivata.
b) Ehk saan mõlemat, kui ületunde teen ja asjad korralikult läbi mõtlen?
c) Aga mis siis, kui see on viimane võimalus koos vanematega reisida enne, kui nad on reisimiseks liiga vanad?
d) Mul on tunne, et kui asi puudutab perekonda, ei ole mul valikut.
Kui valisid peamiselt A… oled sariabistaja.
Kui valisid peamiselt B… oled ülepingutaja.
Kui valisid peamiselt C… oled pannilakkumispaniköör.
Kui valisid peamiselt D… oled sabassörkija.
Kui sinu tulemuseks on tavapärane segu kõigist tähtedest… siis vajad sa seda raamatut rohkem, kui filmi „John Wick“ võttemeeskond paremat vene keele treenerit. Kuid ära karda! Erinevat eelmainitud filmi gangsterite vene keelest on see täiesti normaalne.
Ma palun sul läbivalt kogu raamatu jooksul mõelda selle üle, miks tuleks jah–il pidevalt sõnasabast haarata, kui tegelikult tahad öelda ei.
Teen seda, kuna pead oma kompleksidele otsemaid ausalt ja põhjalikult otsa vaatama. Vastasel juhul sarnaned neile, kes ütlevad: „Ma ju tahan küll suitsetamise maha jätta, aga ei suuda purjuspäi ei öelda“, kellele ma tavaliselt soovitan: „Olgu, järelikult ei ole suitsetamine (meie näites: jah-ütlemine) sinu peamine probleem, vaid selleks on hoopis alkoholi tarbimine (meie näites: enda süüdi/kohustatud tundmine, järeleandlikkus). Tegeleme hoopis sellega.“
Kui sa just sisimas ei soovigi suitsetamisest loobuda?
No selge. Jätkame siis.
Järgmisel korral, kui end taolisest kitsikusest leiad, küsi endalt: MIKS? Nimetan seda „miks jah / kuigi ei meetodiks“ ja see aitab sul oma kompleksidega paremini toime tulla.
„MIKS JAH / KUIGI EI“ MEETOD
Ausalt, see on päris lihtne meetod. Vaid üks samm. Proovi. Näiteks nii:
Kas ma saan allahindluse tegemist endale lubada või annan lihtsalt järele, kuna ei kannata vastasseisu?
Kas ma peaksin end sellesse töörühma vabatahtlikuna üles andma või võidaks mu ego sellest rohkem kui asi ise?
Kas ma päriselt tahan minna kärestikulisele jõele parvetama või ajan taga vaid Instagrami–südamekesi? (Kuule, ole nüüd aus.)
Mis iganes on su komistuskivid – süütunne, kohusetunne, uhkus, hirm jne – ÄRATUNDMINE on esimene samm, et NEILE VASTU ASTUDA, sest oma mõttemustreid pole võimalik muuta teadmata, kuidas need hetkel on seadistatud. Õnneks on asi nii, et kui oled valmis muutusi vastu tegema, siis taipad, et edukaks ei ütlemiseks on just täpselt samapalju võimalusi, kui sul oli põhjuseid end mõtlematute jah-idega alavääristada. Eitamise nirvaana on sulle lähemal, kui arvata oskad.
Mida rohkem olen keeldumist praktiseerinud, seda mugavamaks on muutunud lühike ja viisakas vastus selle asemel, et pikalt seletama hakata. Kuid mõistan, et see ei pruugi kõigi jaoks töötada, näiteks nagu ühele teatud taskuhäälingu tüübile nimega Matt.
Aastal 2018 kutsus Matt mu oma saatesse külaliseks ja jõudsime jutuga selleni, kuidas öelda ei inimestele ja asjadele, kellest või millest sa tegelikult ei hooli või millega ei soovi tegeleda. Olin sel teemal hiljuti