kuigi reaalse muutuse võimalus on alla 95%.
Haiguslukku kandmine ja dokumentatsioon
Elektrooniline tervisekaart
Digitaalsed vahendid on viimaste kümnendite jooksul toonud suured muudatused perearsti töösse. Tööviis on muutunud ning suhtlus- ja dokumenteerimisvõimalused on oluliselt paranenud. Perearsti jaoks on Digiloo süsteemist saanud olu-line sise- ja väliskommunikatsiooni alus. Epikriise, analüü-side tulemusi ja konsultatsiooni vastuseid saab vastu võtta, suunamisi, arstitõendeid, retsepte ja teisi tellimusi välja saata.
Intranetis saadetakse vastastikku teateid arstide ja teiste töötajate vahel, perearsti programm ja erinevad aparaadid ühendatakse nii, et tulemused registreeritakse automaatselt. Haiguslood sisaldavad lõpuks palju tööd hõlbustavaid vahen-deid: võimalusi dokumentide skaneerimiseks, piltide ja heli salvestamiseks ligipääsu Digiretseptuurile ja Pildipangale.
Patsiendiinfo, illustratsioonid ja andmed patsientide organisatsioonidest saab välja printida patsiendi kohalolekul ning otsingumootorid tagavad ligipääsu kogu veebile vaid mõne nupulevajutusega. Osa arste kasutab arvutiservereid, turvalisi andmete säilitusvõimalusi ja nad töötavad turva-tud võrgus, nii et patsiendi tervisekaart ja meditsiinilised andmed on neile kättesaadavad ka väljaspool arsti vastu-võturuumi.
Kui perearstist saab sellisel viisil osa üldisest digitaalsest võrgustikust, tekib terve rida tehnilist laadi probleeme, mis on suurel määral seotud teabe turvalisuse ja eraelu puutu-matusega. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavate tervise infosüsteemi arenduste puhul on tähtsal kohal turvalisus ning seepärast on palju panustatud süsteemi turvalahendus-tesse. Igast andmevaatamisest jääb jälg. Kahtluse korral, et kõrvalised isikud on põhjendamatult andmeid vaadanud, saab patsient kaebusega pöörduda Andmekaitse Inspekt-siooni poole.
Tervise infosüsteem
Tervise infosüsteem (TIS) on keskne riiklik andmekogu, mille vahendusel saavad tervishoiuteenuste osutajad oma-vahel andmeid vahetada, sh näha teiste arstide saadetud terviseandmeid. TIS-is olevad andmed on patsiendiportaali kaudu nähtavad ka patsiendile endale. 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (ka Digilugu), mida haldab ja arendab
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), on eri-nevaid lahendusi hõlmav tervishoiu erinevate osapoolte koostöömudel, mille oluline osa on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Andmekogus töödeldakse tervishoiuvald-konnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate regist-rite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks.
Tervise infosüsteem parandab ja kiirendab arstide-vahelist infovahetust. Digiloo vahendusel saab perearst ligi-pääsu kõigile oma nimistus olevate patsientide põhjalikele terviseandmetele ning saab seeläbi patsiendist tervikliku üle-vaate. Tervise infosüsteemi kaudu muutuvad raviasutuse ars-tile ja perearstile kättesaadavaks suuremahulised uuringu-tulemused ja -kirjeldused olenemata sellest, kus ja millal uuring on tehtud. Perearst saab tutvuda dokumentidega, mida teised arstid on patsiendi kohta tervise infosüsteemi varem saatnud: epikriise, saatekirju ja saatekirjavastuseid, teatisi, tervisetõendeid, kiirabikaarte, hambaravikaarte. Lisaks saab ta tutvuda ka patsiendi aegkriitiliste andmetega, diagnoosidega, uuringute vastustega, visiitide, ravimitega. Ise saab ta koostada patsiendi tervisedokumente ning edas-tada neid tervise infosüsteemi: epikriisid, saatekirjad ja saatekirjavastused, mootorsõiduki juhtide jaoks tervise-tõendid, immuniseerimise teatised.
Patsiendi tervisekaart
Tervisekaart on patsiendiandmete süsteem, millel on mitu funktsiooni:
− infoallikas nii arsti kui ka teiste jaoks, kes patsiendiga kokku puutuvad ja kellel on seadusest tulenev ligipääs haigusloole (ka patsiendil endal on ligipääs oma haigus-loole);
− andmebaas, mis võib olla töövahend, kui arst tahab teha süstemaatilist kvaliteedi parandamist või uuringut;
− juriidiline dokument järelevalve ja kaebuste korral.
Arst peab tervisekaarti tihti ainult infoallikaks ja kaht teist funktsiooni võidakse hõlpsasti pidada seetõttu häirivaks. Samas on täiesti võimalik kasutada ära kõiki funktsioone, ilma et ükski neist selle all kannataks.
Reeglistik
Tervisekaart sisaldab kõiki andmeid, mis arstil patsiendi kohta on, ükskõik kuidas need tekkisid, millisel kujul neid säilitatakse ja kus perearsti töökoht asub. Koos labori-analüüside vastuste, epikriiside, saatekirjade, piltide, graafi-kute ja muuga moodustavad tervisekaardi märkmed pat-siendikaardi. Vastuvõtud, telefonikõned ja teised patsiendi kontaktid tuleb samuti tervisekaarti kanda esimesel võima-lusel. Dokumenteerida tuleb suur hulk andmeid (vt kast).
Patsiendil on täielik õigus oma tervisekaarti vaadata ja ta võib sellest paluda väljatrükki või elektroonilist koopiat,
60
Osa 1. Esmatasand
Nõudeid tervisekaardi sisule
Alljärgnevad punktid põhinevad Eesti sotsiaalministri määrusel Riigi Teatajas „Tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ toodud tervisekaardi nõuetel.
Tervisekaart peab sisaldama
− piisavalt andmeid, et patsiendiga saaks ühendust võtta, muuhulgas tema nime, aadressi, isikukoodi, telefoninumbrit, perekonnaseisu ja ametit;
− andmeid patsiendi omaste ja selle kohta, kuidas nen-dega ühendust saab;
− millal ja kuidas arstiabi on antud, näiteks tavalise vastuvõtuga, olles ühenduses telefoni teel, koduvisiidil või haiglaravil;
− arstiabi tausta, andmeid patsiendi haigusloo ja käimas-oleva ravi kohta, samuti kirjeldust patsiendi seisundi kohta;
− esialgset diagnoosi, vaatlusi, leide, uuringuid, diag-noosi, ravi, haiguslehte, hooldust ja muud algatatud jälgimist ja selle tulemust, samuti edasist plaani või kokkulepet edasise jälgimise kohta;
− kaalutlusi, mis on viinud meetmeteni, mis kalduvad kehtivatest suunistest kõrvale;
− kas patsiendile ja tema omastele on jagatud nõu-andeid ja infot, selle põhisisu;
− kas patsient on arstiabiga nõustunud või olnud selle vastu;
− kas tervisekaarti on vaadatud ja kas on nõutud selle parandamist või millegi kustutamist;
− infovahetust muu tervishoiupersonaliga, näiteks saatekirjad, epikriisid, tellitud uuringute tulemused, tõendite koopiad jne;
− ütlusi patsiendi kohta, nt ekspertarvamused;
− kas andmeid on edastatud politseile, lastekaitse- või sotsiaalametile, kas on küsitud nõusolekut ja milliseid andmeid on välja antud;
− andmeid selle kohta, kas psühhiaatrilise haiguse, sõltuvusprobleemi või kehalise haiguse või vigas-tusega patsiendil on alaealisi lapsi; andmeid vanemate kohta, kes mõjutavad lapse raviolukorda, sealhulgas andmeid vanemate tervisliku seisundi kohta;
− töödokumente, patsiendi enda dokumente, röntgen-ülesvõtteid (video- ja helisalvestisi jms tuleb pidada haigusloo osaks, kuni vajalik info on üles märgitud nõuetekohasel viisil);
− muid andmeid tuleb lisada haigusloole sedavõrd, kui-võrd need on asjakohased ja vajalikud.
välja arvatud erijuhtudel, mil arst peab seda patsiendi vaimse tervise seisukohast kahjulikuks. Juurdepääsuõigus tervise-kaardile on midagi, mida arst peab silmas pidama, mistõttu ta peaks piirama võõr- ja ladinakeelsete