elu jaoks sobivaid planeete kui teistes. Ka pole kõik kavandatud universumid veel üles ehitatud. Seepärast pakungi omapoolse hinnangu välja vaid selleks, et anda teile mõningat aimu ainelise loodu mõõtmatusest.
15:2.2 (166.1) Suuruniversumis on seitse superuniversumit, mis on moodustatud ligikaudu järgmiselt:
15:2.3 (166.2) 1. süsteem. Superhalduskonna põhiüksus koosneb umbkaudu tuhandest asustatud või asustamiskõlblikust maailmast. Sellesse rühma ei kuulu leegitsevad päikesed, külmad maailmad, kuumadele päikestele liiga lähedal paiknevad planeedid ega muud loodud-olendite jaoks sobimatud sfäärid. Neid tuhandet elu jaoks sobivaks kohandatud maailma nimetatakse süsteemiks, nooremates süsteemides aga võib vaid suhteliselt väike osa neist maailmadest olla asustatud. Iga asustatud planeeti juhib Planeedivürst, iga kohaliku süsteemi üle valitseb Süsteemi Suverään ning selle keskuseks on arhitektuurne sfäär;
15:2.4 (166.3) 2. tähtkuju. Sada süsteemi (ligemale 100 000 elamiseks sobivat planeeti) moodustavad tähtkuju. Igal tähtkujul on oma arhitektuurne keskussfäär ning tähtkuju juhivad kolm Vorondadek-Poega, Kõige Kõrgemat. Igas tähtkujus viibib vaatlejana ka Paradiisi-Kolmsuse suursaadik — Päevilt Ustav;
15:2.5 (166.4) 3. kohalik universum. Sada tähtkuju (umbes 10 000 000 asustamiseks sobilikku planeeti) moodustavad kohaliku universumi. Iga kohalikku universumit valitseb üks Miikaeli klassi kuuluvatest Jumala võrdväärsetest Loojatest-Poegadest ning seal on olemas oma imeline arhitektuurne keskusmaailm. Iga universum on õnnistatud Päevilt Ühtse ehk Paradiisi-Kolmsuse esindaja kohalolekuga;
15:2.6 (166.5) 4. väikesektor. Sada kohalikku universumit (ligi 1 000 000 000 elamiseks sobivat planeeti) moodustavad superuniversumi halduskonna väikesektori, millel on imeline keskusmaailm; sealt haldavad sektori valitsejad, Päevilt Uued, väikesektori tegemisi. Iga väikesektori keskuses on ametis kolm Päevilt Uut, Kolmsuse Ülimat Isiksust;
15:2.7 (166.6) 5. suursektor. Sada väikesektorit (umbes 100 000 000 000 elamiskõlblikku maailma) moodustavad ühe suursektori. Igal suursektoril on olemas suurepärane keskus ning sektorit juhivad kolm Päevilt Täiuslikku, Kolmsuse Ülimat Isiksust;
15:2.8 (166.7) 6. superuniversum. Kümme suursektorit (ligemale 1 000 000 000 000 asustamiskõlblikku planeeti) moodustavad superuniversumi. Iga superuniversum on varustatud hiigelsuure ja hiilgava keskusmaailmaga ning seda valitsevad kolm Päevilt Vana;
15:2.9 (166.8) 7. suuruniversum. Seitse superuniversumit moodustavad praeguse korrastatud suuruniversumi, mis koosneb umbkaudu seitsmest triljonist eluks sobivast maailmast, millele lisanduvad arhitektuursed sfäärid ning Havona üks miljard asustatud sfääri. Superuniversumeid valitsevad ja haldavad Paradiisist kaudselt ning peegelduvuse teel Seitse Meistervaimu. Havona miljardit maailma haldavad vahetult Päevilt Igavesed: igat sellist täiuslikku sfääri juhib üks niisugune Kolmsuse Ülim Isiksus.
15:2.10 (167.1) Kui Paradiisi-Havona sfäärid välja arvata, siis sisaldab universumi korrastamise plaan järgmisi üksusi:
15:2.11 (167.2) superuniversumeid . . . . . . . . . . . . 7
15:2.12 (167.3) suursektoreid . . . . . . . . . . . . . 70
15:2.13 (167.4) väikesektoreid . . . . . . . . . . . . 7 000
15:2.14 (167.5) kohalikke universumeid . . . . . . . . . 700 000
15:2.15 (167.6) tähtkujusid . . . . . . . . . 70 000 000
15:2.16 (167.7) kohalikke süsteeme . . . . . . . . 7 000 000 000
15:2.17 (167.8) asustamiskõlblikke planeete . . 7 000 000 000 000
15:2.18 (167.9) Igaüks neist seitsmest superuniversumist on moodustatud ligikaudu järgmisel põhimõttel:
15:2.19 (167.10) üks süsteem hõlmab ligemale . . . . . . . . . . . . . 1 000 maailma
15:2.20 (167.11) üks tähtkuju (100 süsteemi) . . . . . . . . . . . 100 000 maailma
15:2.21 (167.12) üks universum (100 tähtkuju) . . . . . . . . . 10 000 000 maailma
15:2.22 (167.13) üks väikesektor (100 universumit) . . . . . . 1 000 000 000 maailma
15:2.23 (167.14) üks suursektor (100 väikesektorit) . . . . 100 000 000 000 maailma
15:2.24 (167.15) üks superuniversum (10 suursektorit) . . . 1 000 000 000 000 maailma
15:2.25 (167.16) Kõik niisugused hinnangud on parimal juhul ligikaudsed, sest lakkamatult kujuneb uusi süsteeme, samal ajal kui mõned teised korrastised oma ainelise eksistentsi teatud ajaks lõpetavad.
3. Orvontoni superuniversum
15:3.1 (167.17) Kõik need täheilmad, mida Urantialt palja silmaga näha võib, kuuluvad tegelikult suuruniversumi seitsmendasse osasse ehk Orvontoni superuniversumisse. Hiiglaslik Linnutee tähesüsteem kujutab endast Orvontoni keskset tuuma ning jääb suurel määral teie kohalikust universumist väljapoole. See tohutu kogum päikesi, tumedaid kosmosesaari, kaksiktähti, kerasparvi, tähepilvi, spiraalseid ja muid udusid moodustab koos üksikplaneetide müriaadidega kellamehhanismitaolise pikaksvenitatud ringjoone kujulise rühmituse, mis kujutab endast umbes üht seitsmendikku asustatud arenevatest universumitest.
15:3.2 (167.18) Kui vaatate suurt Linnuteed Urantia astronoomilisest asukohast risti läbi naabersüsteemide, siis näete, et Orvontoni taevakehad liiguvad otsekui mööda hiiglaslikku pikaksvenitatud tasandit, mille laius on märksa suurem kui paksus, pikkus aga palju suurem kui laius.
15:3.3 (167.19) Niinimetatud Linnutee vaatlemisel võib ühes teatavas suunas taevast jälgides täheldada Orvontoni tähetiheduse suhtelist kasvu, ent kui heita pilk nii ühele kui ka teisele poole kõrvale, siis tähtede tihedus kahaneb; meie ainelise superuniversumi põhitasandist kaugenedes väheneb tähtede ja muude taevakehade arv. Kui jälgimisnurk on soodne, siis te vaatate selle maksimaalse tihedusega ala keskkohta silmitsedes Jumaluste asupaiga ning kõikide asjade keskme poole.
15:3.4 (167.20) Orvontoni kümnest suuremast jaotusest on Urantia astronoomid ligilähedaselt identifitseerinud kaheksa. Ülejäänud kahte on keerukas eristada, kuna olete sunnitud neid vaatlema seestpoolt. Kui saaksite heita Orvontoni superuniversumile pilgu mõnest kaugest ruumipunktist, märkaksite otsekohe kõiki seitsmenda galaktika kümmet suursektorit.
15:3.5 (168.1) Teie väikesektori pöörlemiskese asub kaugel eemal, hiigelsuures ja tihedas Amburi tähepilves, mille ümber liigub teie kohalik universum ning kogu sellega seostuv loodu. Ning hiiglasliku alamgalaktilise Amburi süsteemi eri külgedel võite jälgida kaht suurt tähepilvede voogu, mis on nähtavad gigantsete tähespiraalidena.
15:3.6 (168.2) Selle füüsilise süsteemi keskseks osaks, kuhu kuulub teie Päike ning temaga seotud planeedid, on kunagise Andronoveri udu tuum. Seda endist spiraaludu on mõningal määral moonutanud gravitatsioonilõhed, mis seostusid sündmustega teie Päikesesüsteemi sünni ajal ning mida ajendas suure naaberudu lähenemine Andronoverile. See peaaegu kokkupõrge muutis Andronoveri suhteliselt kerajaks, ent ei hävitanud täielikult päikeste ning nendega seotud füüsiliste rühmade kahesuunalist liikumist. Teie Päikesesüsteemile kuulub praegu üsnagi keskne koht tolle moonutatud spiraali ühes harus, mis asub ligikaudu poolel teel selle tähehoovuse keskmest tema äärealale.
15:3.7 (168.3) Nii Orvontoni Amburi-sektor kui ka kõik muud sektorid ja alajaotused tiirlevad Uversa ümber ning nii mõnedki Urantia tähevaatlejatele peamurdmist pakkunud probleemid johtuvad silmapetetest ja suhtelistest moonutustest, mida põhjustavad järgmised mitmekordsed tiirlevad liikumised:
15:3.8 (168.4) 1. Urantia tiirlemine oma päikese ümber;
15:3.9 (168.5) 2. teie Päikesesüsteemi liikumine ümber endise Andronoveri udu tuuma;
15:3.10 (168.6) 3. Andronoveri täheperekonna ning temaga seotud täheparvede liikumine ümber Nebadoni tähepilve tiirlemise ja gravitatsiooni ühiskeskme;
15:3.11 (168.7) 4. kohaliku