orbiitidel tiirlema jääda. Hiljem sulavad kaks suuremat ainekogumit üheks ning tõmbavad väiksemaid kosmilisi kehi järk-järgult enda poole. Sel moel tekivad paljud väiksemate süsteemide tahked planeedid. Teie enesegi Päikesesüsteem on just niisugust päritolu.
15:5.6 (171.1) 1. Tsentrifugaalsed planeeditütred. Kui hiigelsuurte tähtede pöörlemiskiirus teatud kindlates arengujärkudes järsult suureneb, hakkavad nad endast välja paiskama suuri ainekoguseid, mis võivad hiljem kokku koonduda, moodustades sel moel väikesi maailmu, mis pidevalt jätkavad tiirlemist ümber emapäikese.
15:5.7 (171.2) 2. Gravitatsioonivajaku sfäärid. Üksiktähe suurusel on olemas oma kindel kriitiline piir. Kui täht jõuab selle piirini, aga tema pöörlemiskiirus ei vähene, siis on ta määratud purunema; toimub päikese lõhustumine ning temast sünnib uus vastavat liiki kaksiktäht. Selle gigantse lõhenemise kõrvalsaadusena võivad hiljem tekkida arvukad väikesed planeedid.
15:5.8 (171.3) 3. Kokkutõmbuvad tähed. Väiksemates süsteemides juhtub teinekord nõnda, et kõige suurem välimine planeet tõmbab oma lähemad naabermaailmad endasse, päikesele kõige ligemad maailmad alustavad aga oma viimset sööstu. Teie Päikesesüsteemi puhul tähendaks niisugune lõpp seda, et neli teie tähele kõige ligemat planeeti neelaks Päike endasse, hiiglaslik Jupiter aga püüaks kinni ülejäänud maailmad ning muutuks veelgi suuremaks. Päikesesüsteemi seesugune lõpp annaks tulemuseks kaks ligistikku asetsevat, kuid ebavõrdset päikest; sünniks üht teatud kindlat tüüpi kaksiktäht. Selliseid katastroofe tuleb enamasti ette superuniversumi tähekuhjatiste äärealadel.
15:5.9 (171.4) 4. Kumulatsioonisfäärid. Sellest tohutust mateeriakogusest, mis kosmoses ringleb, võivad aegamööda kumuleeruda ehk kuhjuda väikesed planeedid. Nende kasvamisele aitab kaasa nii planeetide pinnale langevate meteoriitide aines kui ka muud väiksemad kokkupõrked. Teatavates kosmosesektorites on tingimused planeetide niisuguseks tekkeks vägagi soodsad. Nii mõnigi asustatud maailm on sellist päritolu.
15:5.10 (171.5) 5. Mõned tihedad tumedad saared on tekkinud selle tagajärjel, et teisenev energia ladestub kosmoses. Teine niisuguste tumedate saarte rühm on tekkinud tohutu hulga külma aine, kosmoses ringlevate kildude ning meteooride kokkukuhjumise teel. Seda laadi ainekuhjatised pole kunagi olnud kuumad, ning kui tihedus kõrvale jätta, siis sarnaneb nende koostis väga Urantia omaga.
15:5.11 (171.6) 6. Kustunud päikesed. Mõned tumedad kosmosesaared ei ole midagi muud kui läbipõlenud üksildased päikesed, mis on endast välja kiiranud kogu neis sisaldunud kosmilise energia. Nende tähtede korrastatud mateeriaüksused on muutumas äärmiselt tihedaks, peaaegu täielikult konsolideerumas, aga kulub lugematuid ajastuid, enne kui sellise tohutu massi ülitihe aine kosmoseringlustes uuesti laetakse ning on mõnest kokkupõrkest või mingist muust niisama elustavast kosmilisest sündmusest ajendatuna taas valmis uuteks universumi toimimise tsükliteks.
15:5.12 (171.7) 7. Kokkupõrgetest sündinud sfäärid. Neis piirkondades, kus täheparvi on tihedamalt, ei ole kokkupõrked kuigi haruldased. Seda laadi astronoomilisi ümberkorraldusi saadavad kolossaalsed energialaengud ning mateeria muundumised. Ulatuslikke energiakõikumisi toovad kaasa eriti sellised kokkupõrked, milles osalevad surnud päikesed. Kokkupõrgetes purunenud materjalist saab sageli see aineline tuum, millest hiljem kujunevad surelike olendite eluks sobivad planeedid.
15:5.13 (172.1) 10. Arhitektuursed maailmad. Nende puhul on tegemist maailmadega, mis on ehitatud mõnel kindlal eesmärgil teatava projekti järgi ja mis vastavad esitatud konkreetsetele tingimustele; siia kuuluvad teie kohaliku universumi keskus Salvington ning teie superuniversumi valitsuse asupaik Uversa.
15:5.14 (172.2) Päikeste arendamiseks ja planeetide eraldamiseks leidub ohtrasti teisigi viise, eelloetletud menetlused aga on niisugused, mille käigus muudetakse olevaks enamik tähesüsteeme ning planeediperekondi. Kui tahaksime kirjeldada kõiki tähtede muundamise ning planeetide evolutsiooni puhul kasutatavaid menetlusi, tuleks meil jutustada umbes sajast erinevast päikeste kujundamise ja planeetide tekitamise moodusest. Taevast vaadeldes võivad teie täheuurijad jälgida kõiki neile tähtede evolutsiooni moodustele viitavaid ilminguid, ent vaid harva õnnestub neil täheldada niisuguste väikeste, mittehelenduvate ainekogumite kujunemist, millest saavad asustatud planeedid — kõige tähtsam osa kogu ääretust ainelisest loodust.
6. Kosmosesfäärid
15:6.1 (172.3) Erinevate kosmose sfääride päritolule vaatamata on neid võimalik jagada järgmistesse põhiliikidesse:
15:6.2 (172.4) 1. päikesed ehk kosmosetähed;
15:6.3 (172.5) 2. tumedad kosmosesaared;
15:6.4 (172.6) 3. väiksemad kosmosekehad ehk komeedid, meteoorid ja planetesimaalid;
15:6.5 (172.7) 4. planeedid, kaasa arvatud asustamata maailmad;
15:6.6 (172.8) 5. arhitektuursed sfäärid ehk tellimise peale loodud maailmad.
15:6.7 (172.9) Kui arhitektuursed sfäärid välja arvata, on kõik kosmilised kehad arengulist päritolu selles mõttes, et neid pole olevaks muutnud Jumaluse käsusõna; arengulist päritolu on nad seetõttu, et Jumala loovad teod on aegruumilise toimimise teel ning paljude Jumaluse loodud ja ilmnenud intellektiolendite tegevuse kaudu leidnud avaldumist.
15:6.8 (172.10) Päikesed. Tegemist on kõikvõimalikesse erinevatesse olemisjärkudesse kuuluvate kosmosetähtedega. Ühed kujutavad endast iseseisvalt arenevaid kosmosesüsteeme, teised on kaksiktähed, kokkutõmbuvad või kaduvad päikesesüsteemid. Kosmosetähtede eksisteerimist saab jagada vähemalt tuhandesse erinevasse olekusse ning järku. Teie tunnete ühtaegu nii valgust kui ka soojust jagavaid päikesi, kuid on olemas ka niisugused tähed, mis annavad küll valgust, aga mitte soojust.
15:6.9 (172.11) Need triljonid ja triljonid aastad, mille vältel harilik päike soojust ja valgust välja saadab, illustreerivad hästi igas mateeria algosakeses peituvat kolossaalset energiavaru. Neis füüsilise aine nähtamatutes osakestes tegelikult sisalduv energiahulk on praktiliselt kujuteldamatu. Ning kui kogu see energia on allutatud hiiglaslikule soojusrõhule ning sellega kaasnevale energiategevusele, nagu see sünnib leegitsevate tähtede sisemuses, siis vallandub ta peaaegu täielikult valgusena. Veel muudki tingimused võimal davad neil tähtedel teisendada ning välja saata suure osa sellest kosmilisest energiast, mis kindlate kosmoseringluste kaudu nendeni jõuab. Päikesedünamod tõmbavad ligi paljusid füüsilise energia faase ja mateeria kõiki kujusid ning jaotavad need hiljem taas laiali. Seega osutuvad päikesed jõujuhtimise automaatjaamadena toimivateks kohalikeks energiaringluse kiirendajateks.
15:6.10 (172.12) Orvontoni superuniversumit valgustavad ning soojendavad enam kui kümme triljonit leekivat päikest. Need päikesed kujutavad endast tähti selles astronoomilises süsteemis, mida teie vaadelda suudate. Rohkem kui kaks triljonit asuvad liiga kaugel ning on liiga väikesed selleks, et neid üldse kunagi Urantialt vaadelda saaks. Ent tervikuniversumis on niisama palju tähti, kuipalju klaasitäisi vett on teie maailma ookeanides.
15:6.11 (173.1) Tumedad kosmosesaared. Need on surnud päikesed ning teised suured ainekogumid, mis ei anna valgust ega soojust. Tumedate saarte mass võib olla gigantne ning avaldada universumi tasakaalule ja energiakorrastamisele väga olulist mõju. Mõne sellise hiigelmassi tihedus on lausa uskumatult suur. Massi ulatuslik koondumine lubab neil tumedatel kosmosesaartel toimida suuri naabersüsteeme tõhusalt vaos hoidvate tasakaalustajatena. Paljudes tähtkujudes hoiavad nad gravitatsioonilist jõutasakaalu ning nii mõnedki füüsilised süsteemid, mis muidu kindlale hukule vastu sööstaksid ning oma päikestesse sukelduksid, on niisuguste tumedate valvursaarte gravitatsiooni kindlas mõjuväljas. Just tänu sellele õnnestubki meil nende asukohta täpselt kindlaks määrata. Oleme ära mõõtnud helenduvate kehade gravitatsioonilise tõmbejõu ning oskame tänu sellele välja arvutada mingit süsteemi nii tõhusalt kindlal kursil hoidvate tumedate kosmosesaarte täpse suuruse ning asukoha.
15:6.12 (173.2) Väiksemad kosmilised kehad. Kosmoses ringlevad ja arenevad meteoorid ning teised väiksemad aineosakesed kujutavad endast tohutuid