päike järk-järgult ikka rohkem ja rohkem oma kontrolli alla võtab. Komeedid võivad olla tekkinud veel mitmel muulgi moel. Komeedi saba on suunatud eemale sellest kosmilisest kehast või tähest, mis komeeti enda poole tõmbab; seda tingivad elektrijõud komeedi tugevasti paisunud gaasilises osas, aga ka valguse ja teiste päikesest kiirguvate energiate rõhk. Nähtus kujutab endast kindlat tõendit selle kohta, et valgus ning sellega seostuvad energiad on reaalsed: see tõestab, et valgusel on kaal. Valgus on reaalne algaine, mitte lihtsalt hüpoteetiline eetrilainetus.
15:6.14 (173.4) Planeedid. Need on suuremad ainekuhjatised, mis ringlevad kindlal orbiidil ümber päikese või mõne muu kosmilise keha ning mille suurus ulatub planetesimaalidest kuni hiiglaslike gaasiliste, vedelate või tahkete sfäärideni. Kui kosmoses triiviva kosmoseainese ühtekoondumisel moodustunud külmade maailmade asend kosmoses on lähedal asuva päikese suhtes sobiv, siis on nad mõistusliku elu jaoks ideaalsed varjupaigad. Reeglina on surnud päikesed eluks kõlbmatud, sest harilikult paiknevad nad elavast, lõõskavast päikesest liiga kaugel, lisaks on nende mass liiga suur — raskusjõud surnud päikeste pinnal on kolossaalne.
15:6.15 (173.5) Teie superuniversumis ning teie liiki kuuluvate olendite jaoks on asustamiskõlblik vähem kui üks jahe planeet neljakümnest. Ja mõistagi ei sobi kõrgematele eluvormidele ei ülikuumad päikesed ega ka kauged jäised maailmad. Teie Päikesesüsteemis kõlbavad praegusel ajal elamiseks ainult kolm planeeti. Nii suuruse, tiheduse kui ka asukoha poolest on Urantia üsna mitmes suhtes inimasustuse jaoks ideaalne.
15:6.16 (173.6) Põhimõtteliselt on füüsilise energia käitumist suunavad seadused universaalse iseloomuga, ent igal planeedil ning igas kohalikus süsteemis valitsevaid füüsilisi tingimusi kujundavad suures osas kohalikud mõjurid. Arvutuid kosmosemaailmu iseloomustab nii loodud-olendite elu kui ka teiste elavate ilmingute peaaegu lõputu mitmekesisus. Teatavasse kindlasse süsteemi kuuluvate ning omavahel seostatud maailmade rühmas valitseb siiski mõningane sarnasus, sest mõistusliku elu suhtes kehtib kindel universumi etalon. Ühte ja samasse füüsilisse ringlusse kuuluvad planeedisüsteemid tiirlevad universumite lõputus ringis tihedalt üksteise kannul ning on füüsiliselt üksteisega seotud.
7. Arhitektuursed sfäärid
15:7.1 (174.1) Iga superuniversumi valitsus paikneb oma kosmosesegmendi arenevate universumite keskme läheduses ning talle kuulub tellimustööna valminud maailm, mida asustavad selleks volitatud isiksused. Sellised keskusmaailmad kujutavad endast spetsiaalselt tarindatud arhitektuurseid sfääre — kosmilisi kehasid, mis on loodud just nende erilist otstarvet silmas pidades. Saades küll osa ligiduses asuvate päikeste valgusest, on need maailmad varustatud autonoomse valgus-ja soojussüsteemiga. Igaühel neist on oma päike, mis annab Paradiisi-satelliitide kombel valgust, aga mitte sooja, ning igaüks neist saab soojust teatavate kindlate oma pinna läheduses kulgevate energiahoovuste ringlusest. Iga niisugune keskusmaailm kuulub ühte suurematest süsteemidest, mis asuvad vastava superuniversumi astronoomilise keskpunkti läheduses.
15:7.2 (174.2) Superuniversumite keskustes kehtib standardaeg. Orvontoni superuniversumi standardpäev vältab peaaegu kolmkümmend Urantia päeva ning Orvontoni aastas on sada standardpäeva. See Uversa aasta kehtib standardina kogu seitsmendas superuniversumis ning ta on kakskümmend kaks minutit lühem kui kolm tuhat Urantia päeva, seega ligemale kaheksa ja üks viiendik teie aastat.
15:7.3 (174.3) Oma laadilt meenutavad seitsme superuniversumi keskusmaailmad Paradiisi suursugust olemust ning hiilgust — on ju Paradiis nende täiuslikkuse keskne etalon. Tegelikult on kõik keskusmaailmad paradiislikud. Tõepoolest, nad on taevalikud asualad ning Jerusemist alates ja keskse Saarega lõpetades kasvavad pidevalt nende aineline suurus, morontia-ilu ning vaimne toredus. Nende keskusmaailmade kõik satelliidid on samuti arhitektuursed sfäärid.
15:7.4 (174.4) Eri keskusmaailmades on esindatud ainelise ja vaimse loodu kõik faasid. Need universumite kohtumismaailmad on koduks iga liiki ainelistele, morontia- ning vaimolenditele. Kui surelikud olendid universumis kõrgemale tõusevad ning ainelisest maailmast vaimsetesse maailmadesse jõuavad, ei lakka nad kunagi hindamast ega nautimast oma eksistentsi varasemaid tasandeid.
15:7.5 (174.5) Jerusem on teie kohaliku Satania süsteemi keskus ning ta koosneb seitsmest üleminekukultuuri maailmast, millest igaüht ümbritseb seitse satelliiti, nende seas ka inimese esimesed surmajärgsed peatuspaigad ehk morontiaviivituse seitse eluasemeilma. Selles tähenduses, nagu Urantial on kasutatud mõistet „taevas”, märgibki see mõnikord neid seitset eluasemeilma; esimest eluasemeilma on nimetatud esimeseks taevaks ja nii edasi kuni seitsmendani.
15:7.6 (174.6) Edentia ehk teie tähtkuju Norlatiadeki keskuse juurde kuulub tema seitsekümmend sotsialiseerivat kultuuri- ja koolitussatelliiti, kus tõusuteelised viibivad pärast seda, kui nad on läbi teinud Jerusemi koolitusprogrammi, mis hõlmab isiksuse liikumapaneku, ühendumise ja teostumise.
15:7.7 (174.7) Salvingtoni, teie Nebadoni nime kandva kohaliku universumi keskusmaailma ümbritseb kümme ülikoolide rühma, igaühes nelikümmend üheksa sfääri. Siin vaimsustatakse inimest pärast seda, kui ta on tähtkuju tasandil sotsialiseeritud.
15:7.8 (174.8) Uminor kolmas on teie väikesektori, Ensa keskus ning seda ümbritseb seitse sfääri, kus õpitakse kõrgemal tasemel tundma tõusuelu füüsilist külge.
15:7.9 (174.9) Umajor viies on Splandoni, teie suursektori keskus, mida ümbritseb superuniversumi süveneva intellektuaalse koolituse seitsekümmend sfääri.
15:7.10 (175.1) Uversa on keskuseks Orvontonile, teie superuniversumile. Teda ümbritseb vahetult seitse kõrgemat ülikooli, mis on mõeldud tõusvate tahteolendite vaimseks süvakoolituseks. Igaüks neist seitsmest imeliste sfääride kobarast koosneb seitsmekümnest maailmast, millest igaüks on pühendunud teatavale kindlale valdkonnale ning kus asub tuhandeid ja tuhandeid täiuslikke institutsioone ja organisatsioone, mille tegutsemise eesmärgiks on universumikoolitus ja vaimukultuuri tutvustamine. Neis maailmades koolitatakse ja eksamineeritakse aja palverändureid taas, valmistades neid sel kombel ette nende pikaks teekonnaks Havonasse. Saabuvaid aja palverändureid võetakse alati vastu nendel satelliitsfääridel, lahkuvaid lõpetajaid aga saadetakse Havona poole teele Uversa rannalt.
15:7.11 (175.2) Uversa on ligi triljoni asustatud või asustamiskõlbliku maailma vaimne ja administratiivne keskus. Orvontoni keskusmaailma hiilgus, suursugusus ja täiuslikkus ületab kõigi aegruumiliste loodute imed.
15:7.12 (175.3) Kui kõik kavandatud kohalikud universumid ning nende osad oleksid lõplikult valmis, siis oleks seitsmes superuniversumis kokku vaid veidi vähem kui viissada miljardit arhitektuurset maailma.
8. Energia juhtimine ja reguleerimine
15:8.1 (175.4) Superuniversumite keskussfäärid on tarindatud nõnda, et nad suudaksid toimida tõhusate võimsusenergia korrastajatena oma mitmetes sektorites, fokuseerides suunatavat energiat oma võimkonda kuuluvatesse kohalikesse universumitesse. Nad avaldavad suurt mõju korrastatud kosmoses ringlevate füüsiliste energiate tasakaalustamisele ja juhtimisele.
15:8.2 (175.5) Muid korrastusfunktsioone täidavad superuniversumi võimsuskeskused ning füüsilised juhtijad, need elusad ja poolelusad arukad olemisvormid, kes on moodustatud nimelt selle ülesande täitmiseks. Neid võimsuskeskusi ja juhtijaid on raske aduda: neil alamail klassidel pole tahet, neil puudub tahtevõime, nad ei langeta otsuseid, nende toimimine on igati mõistuspärane, kuid ilmselt automaatne, tulenedes loomupäraselt nende väga spetsiifilisest organiseeritusest. Superuniversumite võimsuskeskused ja füüsilised juhtijad suunavad ning osaliselt ka juhivad neid kolmekümmet energiasüsteemi, mis moodustavad gravita valdkonna. Uversa võimsuskeskuste hallatud füüsilise energia ringlustel kulub pisut rohkem kui 868 miljonit aastat selleks, et sooritada superuniversumis täisring.
15:8.3 (175.6) Arenev energia on algaineline: sellel on olemas kaal, ehkki kaal on alati suhteline ja sõltub pöörlemiskiirusest, massist ning antigravitatsioonist. Mateeria mass püüab aeglustada energia kiirust, mis on universaalse iseloomuga ning mida võib kujutada järgmiselt: algselt