meenutab Zuckerberg. „Tahtsin, et programm võimaldaks kõikidele kasutajatele ligipääsu ülejäänud õpilaste andmetele ja et igaüks võiks enda kohta avaldada täpselt seda infot, mida ise soovib.”
Harvardi jaoks loodud teenus ei olnud Friendsteri-sarnane tutvumislehekülg. See oli kommunikatsioonivahend, mille eesmärk oli aidata õpilastel oma koolikaaslaste eluga kursis olla. Hiljem on mõned sõbrad spekuleerinud, et Thefacebook aitas ka Zuckerbergil endal oma introvertsusega paremini toime tulla. Kui oled arvutihullust nohik ja sul on suhtlemisraskuseid, siis miks mitte luua veebilehekülg, mis suhtlemist oluliselt hõlbustab?
Zuckerberg sai Thefacebooki loomisel inspiratsiooni veel ühest olulisest allikast – eemalolekusõnumitest, mida AIM-i kasutajad postitasid, kui nad parasjagu arvuti juures ei olnud. AIM-i kasutajate jaoks oli see suurepärane, kuid samas väga piiratud võimalus, et oma leidlikkust ja fantaasialendu demonstreerida. Sinna sai jätta vaid mõnesõnalise teate ning kasutajad postitasid sinna poliitilisi seisukohti, nalju ja ka praktilist infot näiteks selle kohta, kus nad on ja kuidas nendega ühendust võib saada. AIM-i eemalolekuteated olid Zuckerbergi jaoks nii olulised, et ta lõi ühe oma projekti raames tööriista, mis andis talle märku, kui keegi tema sõpradest oma eemalolekuteadet muutis.
Thefacebook sisaldas algelist kombinatsiooni AIM-i eemalolekuteate edastamise võimalusest ja selle muutmise teavitustööriistast, kuid selle abil oli võimalus jätta ohtrasõnalisemaid teateid, et sõbrad saaksid paremini su tegemistel silma peal hoida.
Nii Course Match kui ka Facemash töötasid Zuckerbergi ühikatoas asuva sülearvuti kaudu, kuid Course Matchi populaarsus oli arvuti kõvakettale saatuslikuks saanud. Zuckerberg kaotas tänu sellele päris suure hulga infot. Facemashiga kaasnenud pahandused sündisid peamiselt sellepärast, et ta oli kasutanud Harvardi serverit ja võrguühendust. Tema lähenemine oli nüüd palju tõsisem. Ta leidis internetist veebiserveriteenust pakkuva ettevõtte Manage.com ja hakkas neile maksma 85 dollarit kuus, et oma lehekülg seal registreerida ja töös hoida. Thefacebook.com ei olnud nüüd enam www.harvard.edu võrguteenuse osa.
Päris kindel Zuckerberg veel ei olnud, aga sügaval sisimas oli tal aimdus, et sellest projektist kujuneb midagi suuremat kui lihtsalt meelelahutus. Järjekordne märk selle kohta, et midagi erakordset oli sündimas – ta sõlmis hea ärivaistuga kursusekaaslase Eduardo Saveriniga kokkuleppe. Saverin sai ühe kolmandiku Thefacebooki õigustest väikese investeeringu vastu ja selle eest, et ta aitab Zuckerbergi ärialastes küsimustes. Saverini ülesanne oli välja mõelda, kuidas Thefacebookiga raha teenida.
Viisaka väljanägemisega ja meeldiv Brasiilia ärimagnaadi poeg Saverin oli kolledži Investeerimisklubi liige ning võrratu maletaja. Sõbrad pidasid teda matemaatikageeniuseks. Kaks 19-aastast noormeest otsustasid kumbki ettevõtmisesse 1000 dollarit investeerida. (Joe Green rääkis, et Zuckerberg tegi ka temale ettepaneku äripartneriks hakata, aga kui ta isa sellest kuulis, läks ta täiesti endast välja. Joe võttis isa kuulda ja meenutab tänini seda miljardidollarilist viga kibedusega.)
2004. aastal, kolmapäeval, 4. veebruari pärastlõunal tegi Zuckerberg Manage.com-leheküljel oma kontol otsustava hiireklõpsu. Thefacebook.com hakkas tööle. Esilehel seisis: „Thefacebook on veebipõhine andmebaas, mis ühendab kolledžitudengeid sotsiaalvõrgustiku kaudu. Avasime Thefacebooki kõikide Harvardi ülikooli õpilaste jaoks. Thefacebookis saad teha järgmiseid toiminguid: otsida oma koolikaaslaseid, välja selgitada, kes käivad sinuga samadel loengutel, otsida oma sõprade sõpru, näha oma sotsiaalvõrgustikku kuuluvate inimeste fotosid.”
Zuckerbergi enda konto oli neljas (esimesed kolm kontot olid testkontod). Viies kontoomanik oli tema toakaaslane Hughes, kuues Moskovitz ja seitsmes Saverin. Zuckerbergi sõber ja kursusekaaslane Andrew McCollum disainis logo, kasutades internetist võetud Al Pacino fotot, millele asetas nullidest ja ühtedest – programmeerimiskeele põhikomponentidest – koosneva filtri.
Veebileht leidis kohe algusest peale laialdast kasutamist. Zuckerbergi majakaaslased saatsid oma sõpradele e-posti teel liitumis- ja sõbrakutseid. Nende sõbrad saatsid kutsed omakorda edasi oma sõpradele. Kellelgi tuli idee saata kutse kõikidele Kirkland House’i meililistis olevatele inimestele, mille tulemusena liitus teenusega peaaegu kohe veel mitukümmend inimest. See põhjustas lausa plahvatusliku kasutajate arvu kasvu. Pühapäevaks, neli päeva pärast veebilehe avamist, oli end kasutajaks registreerinud rohkem kui 650 tudengit. Esmaspäeval liitus veel 300 õpilast.
Thefacebookist sai Harvardi koridorides ja sööklates peamine jututeema. Inimesed ei suutnud selle kasutamist lõpetada. Registreerudes tuli avaldada endast üks foto ja lisada veidi isiklikku infot. Õpilasel oli võimalik määrata, kas ta on vaba või kellegagi suhtes või avatud suhtes. Kontole võis lisada telefoninumbri ja e-posti aadressi, valitud loengud (Course Matchi projektist inspireeritud idee), lemmikraamatud, filmid ja lemmikmuusika, klubid, kuhu kasutaja kuulus, poliitilised vaated ja lemmiktsitaadid. Thefacebookil endal mingit sisu ei olnud, see oli tarkvarajupp – platvorm, mille sisu pidid looma kasutajad.
Privaatsussätete seadistamine oli algusest peale võimalik. Registreerumisel oli kaks olulist tingimust – liituda said ainult Harvard.edu meiliaadressi omanikud ja kasutama pidi oma pärisnime. See muutis Thefacebooki küll eksklusiivseks teenuseks, kuid samas tagas selle, et kasutajad olid tõesti need isikud, kes nad end väitsid olevat.
Zuckerberg rääkis hiljem The Harvard Crimsonile antud intervjuus, et soovis privaatsussätete abil parandada oma mainet, mis facemash.com-i avaldamise järel tekkinud pahameelelaine tõttu tõsise löögi oli saanud. Sellisel moel kasutajate identiteedi kindlaks määramine erines täiesti kõikidest teistest omalaadsetest veebilehtedest, kaasa arvatud Friendsteri ja MySpace’i rakendustest. Thefacebookis sai iga kasutaja ise täpselt otsustada, millist infot keegi tema kohta nägi ja kes üldse tema kontot nägid – kas ainult hetkel Harvardis õppivad tudengid, ainult kursusekaaslased või ainult ülikoolilinnaku majanaabrid.
Kui profiil oli loodud, võis suhtlus alata. Alguses oli see üsna piiratud. Kui keegi kasutaja sõbrakutse vastu võttis, tekkis ekraanile diagramm, mis näitas, kes tema võrgustikku kuuluvad. Sõpradele oli võimalik saata nende kontol olevale lingile klõpsates ka poke’i-nimelist asjakest ehk „müksu”. Mida see tähendas? Zuckerberg postitas lehele järgmise vastuse: „Meie arvates oli lahe panna lehele rakendus, millel mingit konkreetset eesmärki ei ole… Nii et tehke sellega, mis tahate, meie käest paremat seletust oodata pole mõtet.”
Thefacebookis tehti alguses palju noorte inimeste hormoonimöllust ajendatud liigutusi. Rippmenüüst sai valida, kas kasutaja on huvitatud meestest või naistest ning määrata, kas oled suhtes, vaba või otsid suhet. Kui kedagi müksasid, ilmus tema lehele sellekohane teade ja ta võis sind vastu müksata. Vähemalt osade kasutajate jaoks oli teenusel seksuaalse alatooniga tähendus. Tegemist oli ju ikkagi kolledžiõpilastega.
Samas leidsid paljud kasutajad teenusele ka praktilist kasutust – nad panid selle abil kokku õpperühmi, korraldasid koosolekuid ja klubiüritusi, postitasid infot pidude ja ürituste kohta. Thefacebook oli eneseväljendusvahend ja isegi lehekülje arengu algfaasis hakkasid inimesed aru saama, et selle abil sai end väga erinevatest vaatenurkadest väljendada ja demonstreerida.
Thefacebookis oli veel üks rakendus, mis oli tudengite jaoks väga ajakohane. Erinevatel loengutel klõpsates oli võimalik näha, kes sellest veel osa võtavad, täpselt nagu Course Matchi lehel. Thefacebooki avaldamise hetkel oli parasjagu tuleva semestri loengute valimise aeg. Harvardis nimetati seda „šoppamisnädalaks”. Loengud olid juba alanud, aga tudengid võisid soovi korral neile end veel kirja panna või neist loobuda. Osaliselt valiti loenguid just selle põhjal, kes end neile veel kirja on pannud. See rakendus leidis Thefacebookis kohe laialdast kasutust ja seletab ka lehekülje kasutajate arvu hüppelist kasvu esimeste päevade jooksul ning on üheks põhjuseks, miks Zuckerberg Thefacebooki just sellel nädalal avaldas.
Kirklandi maja korteri H33 esikuseinal rippuv tahvel leidis nüüd hoopis vähem abstraktset rakendust. Zuckerberg hakkas seda kasutama graafikute ja diagrammide joonistamiseks, mis näitasid Thefacebooki kasvu – mitu inimest päevas end kasutajaks registreeris ja milliseid rakendusi nad kasutasid. Lisaks oli seal edetabel kasutajatest, kellel oli kõige rohkem sõpru.
Esmaspäeval,