Kõik saab korda. Deborah Crombie

lobiseda. „Minu nimi on Kincaid.” Ta tõusis ja sirutas käe Rogerile, kes surus seda ilma erilise innuta. „Ma olen Margareti sõbra Jasmine Denti naaber.” „Rog, Jasmine on surnud. Ta suri neljapäeva öösel. Ma ei saanud sind mitte kusagilt kätte.” Margaret värises silmanähtavalt. Roger kergitas kulme. „Ah nii? Ja teie tulite seda Margaretile teatama?” „Ma tulin vaatama, kuidas tal läheb,” ütles Kincaid mesimagusalt, nõjatus laua servale ja ristas käsivarred. „Vaata, kui armas.” Rogeri erakoolihääldus suutis sarkasmi eriti hästi edasi anda. „Vaene Meg.” Alles nüüd astus ta naisele lähemale ja tõmbas tema jäiga keha korraks enda vastu. Ta keeras Margareti näoga Kincaidi poole ja toetas käe kergelt ta kaelale. „See oli kindlasti raske löök, et ta lahkus varem, kui oli oodata.”