Rikka Isa teejuht investeerimisel. Millesse rikkad investeerivad, kuid vaesed ja keskklass mitte?. Robert T. Kiyosaki

      Rikas isa ütles aga: „Õpi ettevõtteid looma ja ettevõtete kaudu investeerima.” Tema soovitas karjääriteed, mis nägi välja järgmiselt:

      Raamat „RAHAVOO kvadrant” räägib kõige olulisematest emotsionaalsetest ja tehnilistest erinevustest kõikide kvadrantide inimeste juures. Need peamised emotsionaalsed ja tehnilised erinevused on tähtsad, sest määratlevad lõppkokkuvõttes, millist kvadranti kaldub inimene eelistama ja millises tegutsema. Näiteks isik, kes vajab töö tagatust, püüdleb tõenäoliselt E-kvadranti. E-kvadranti kuuluvad inimesed alates koristajatest ja lõpetades firmade juhatuste esimeestega. Inimese, kellele meeldib toimetada iseseisvalt, leiame tavaliselt üksik- või väikeettevõtja S-kvadrandist. Ma ütlen ka, et „S” tähendab solo and smart ehk üksikesineja ja tark, sest siit leiame paljud sellised professionaalid nagu arstid, advokaadid, raamatupidajad/audiitorid ja teised tehnilised konsultandid.

      Raamat „RAHAVOO kvadrant” seletab pikalt-laialt S-kvadrandi, kus tegutseb suurem osa väikeettevõtete omanikke, ja B-kvadrandi, kust leiame kesk- ja suurettevõtted, erinevusi. Käesolevas raamatus lahkame üksikasjalikumalt tehnilisi lahknevusi, sest just siin peituvadki peamised erinevused rikaste ja kõigi ülejäänute vahel.

       Maksuseadused on erinevad

      Kvadrantide omavahelised erinevused mängivad selles raamatus väga tähtsat rolli. Maksuseadused on eri kvardrantides erinevad. Mis ühes kvadrandis on seaduslik, on teises ebaseaduslik. Need peened erinevused tähendavad investeerimisel suuri vahesid. Käsitledes investeerimisteemat, uuris rikas isa minult äärmise hoolega, millises kvadrandis ma plaanin raha teenida.

       Õppetunnid algavad

      Rikas isa ja mina sõime Waikiki Beach’il hotellis lõunat, Mike tegeles aga sel ajal nende impeeriumi juhtimisega. Päike paistis soojalt, ookean sätendas kaunilt, tuul puhus kergelt – kõik nägi välja peaaegu nagu paradiisis. Rikas isa oli jahmunud, kui nägi mind sisenemas, vormiriietus seljas. Ta polnud mind kunagi vormis näinud. Ta oli näinud mind poisikesena ainult sellistes vabaajarõivastes nagu lühikesed püksid, teksad ja T-särgid. Ilmselt sai rikas isa lõpuks aru, et olin pärast keskkooli täiskasvanuks saanud, ilmas palju näinud ja sõjas käinud. Kandsin vormi sellepärast, et tulin just lennult ja pidin naasma baasi, et õhtul veel lennata.

      „Nii et seda sa oledki pärast keskkooli lõpetamist teinud,” tähendas rikas isa.

      Noogutasin ja ütlesin: „Neli aastat New Yorgi sõjaväeakadeemias ja neli aastat merejalaväes. Üks aasta on veel jäänud.”

      „Olen sinu üle uhke,” kiitis rikas isa.

      „Aitäh,” vastasin. „Aga küll oleks tore sõjaväevormist pääseda. Päris nadi on, kui kõik hipid ja muud sõjavastased sinu pihta sülitavad, sind vihaselt jõllitavad või lastetapjaks sõimavad. Loodetavasti lõpeb see meie jaoks varsti.”

      „Mul on hea meel, et Mike ei pidanud sõtta minema,” sõnas rikas isa. „Ta tahtis sõjaväkke astuda, aga teda ei võetud kehva tervise pärast.”

      „Tal vedas,” kostsin. „Kaotasin sõjas päris mitu sõpra. Ma poleks tahtnud Mike’i ka kaotada.”

      Rikas isa noogutas ja küsis: „Niisiis, mis sul plaanis on, kui su teenistusaeg järgmisel aastal lõpeb?”

      „Mu kolmele sõbrale on pakutud piloodi kohta lennufirmas. Praegu on raske tööd leida, aga nad ütlevad, et saavad ehk mulle ka mingi otsa sokutada.”

      „Nii et kavatsed mõnda lennufirmasse tööle minna?” uuris rikas isa.

      Noogutasin pikkamööda. „Ma pole muud teinud … olen ainult sellele mõelnud. Palk on normaalne ja hüved head. Lisaks on mul üsna hea väljaõpe,” tähendasin. „Pärast lahingulende on minust päris hea piloot saanud. Kui lendan aastakese mingis väikeses lennufirmas ja saan erinevaid lennukeid kasutada, olen valmis töötama suuremate transpordilennukitega.”

      „Ja seda sa siis kavatsedki tegema hakata?” küsis rikas isa.

      „Ei,” vastasin. „Mitte pärast seda, mis juhtus isaga, ja lõunasööki Mike’i uues kodus. Ma ei saanud tol ööl mitu tundi sõba silmale ja mõtlesin muudkui sellest, mida te investeerimisest rääkisite. Mõistsin, et kui ma lennufirmasse tööle lähen, saab minust ehk ühel päeval akrediteeritud investor. Samas sain aru, et see tase võibki minu laeks jääda.”

      Rikas isa istus vaikides, noogutades vaevumärgatavalt. „Nii et minu sõnad jõudsid pärale,” tähendas ta tasakesi.

      „Vägagi,” nõustusin. „Mõtlesin õppetundidele, mille teilt poisipõlves sain. Nüüd olen täiskasvanu ja nendel õppetundidel on minu jaoks uus tähendus.”

      „Ja mida sa siis meelde tuletasid?”

      „Tuletasin meelde, kuidas te minult kümnesendise tunnitasu ära võtsite ja mind tasuta tööle panite,” vastasin. „Mulle meenus see õppetund palgast mitte sõltuvusse sattumise kohta.”

      Rikas isa naeris endamisi ja ütles: „See oli üsna karm õppetund.”

      „Oli jah,” möönsin. „Aga suurepärane õppetund. Mu isa oli teie peale tõsiselt vihane. Kuid nüüd on tema see, kes püüab ilma palgata elada. Vahe on selles, et tema on 52 ja mina olin 9, kui selle õppetunni sain. Pärast lõunasööki Mike’i juures tõotasin endale, et ei klammerdu elus kindla töö külge ainuüksi sellepärast, et palka saada. Sestap kahtlengi lennufirmasse töölemineku osas. Ja sellepärast einestangi praegu siin koos teiega. Ma tahan korrata õppetunde sellest, kuidas raha enda heaks tööle panna, et ma ei peaks kogu elu raha eest töötama. Kuid seekord tahan õppetunde täiskasvanuna. Muutke õppetunnid raskemaks ja põhjalikumaks.”

      „Ja milline oli mu esimene õppetund?” päris rikas isa.

      „Rikkad ei tööta raha eest,” vastasin kiirelt. „Nad teavad, kuidas raha enda eest tööle panna.”

      Rikka isa suu venis laiale naerule. Ta mõistis, et olin teda kõik need aastad lapsena hoolega kuulanud. „Väga tubli,” kiitis ta. „Ja see ongi investoriks saamise alus. Investorid õpivad ainult, kuidas oma raha enda eest kõvasti tööle panna.”

      „Just seda ma tahangi õppida,” sõnasin vaikselt. „Tahan õppida ja võib-olla õpetada isale, mida teie oskate. Ta on praegu väga raskes seisus, püüdes 52-aastaselt uuesti otsast alustada.”

      „Ma tean,” sõnas rikas isa. „Ma tean.”

      Nii algasidki mu investeerimise õppetunnid sel päikeselisel päeval, lainelaudurid liuglemas sügavsinise ookeani kaunitel lainetel. Õppetunnid olid jagatud viide etappi ja mu arusaamine kasvas iga etapiga – arusaamine rikka isa mõtlemisprotsessist ning investeerimisplaanist. Õppetunnid algasid enda vaimsest ettevalmistamisest ja kontrolli saavutamisest iseenda üle, sest see ongi koht, kus toimub tegelik investeerimine. Lõppkokkuvõttes algab ja lõpeb investeerimine kontrolli saavutamisega iseenda üle.

      Rikka isa investeerimisplaani esimene etapp hõlmab vaimset ettevalmistust, mis on vajalik enne tegelikku investeerima hakkamist. Lebades tol õhtul 1973. a sõjaväebaasi armetus toas naril, algas mu vaimne ettevalmistus. Mike’il oli vedanud, et tal oli isa, kes oli suure rikkuse kogunud. Minul seda õnne polnud. Ta oli minust nii mõneski mõttes 50 aastat ees. Mina olin alles stardijoonel. Tol õhtul alustasin oma vaimset ettevalmistust, otsustades, kas valida vaese isa eeskujul töötagatus või rikka isa eeskujul tõelisele rikkusele vundamendi rajamine. Tegelikult algavadki investeerimisprotsess ja rikka isa õppetunnid investeerimisest just sellest. Need algavad väga isikliku otsusega, vaimse valikuga saada rikkaks, vaeseks või keskklassiks. See otsus on ääretult tähtis, sest ükskõik millise lõpliku positsiooni – rikka, vaese või keskklassi – te valite, sellest peale muutub teie elus kõik.