„Algebraline analüüs ülesandeis I”, O. Perli „Geomeetria I”, O. Kiesel „Katseline keemia”, A. Kasemets „Muusika algõpetus”.
V klass (8. õ.-a.) – H. Einer „Eesti keele õpetus koolidele”, H. Põld „Eesti keele õpetus”, K. Peterson „Eesti rahvalaulude antoloogia”, K. Peterson „Lühike kirjanduse teooria”, M. Kampmann „Kirjanduse peajooned I”, N. Kann „Saksa keele lugemise raamat Eesti keskkoolidele”, N. Kann „Saksa keele grammatika koolidele ja iseõppijatele”, A. С. Пушкин „Капитанская дочка”, Lilinskaja „Pages choisies”, Bruno „Four de France de deux enfants”, J. L. Jürgens „Euroopa”, J. Sitska „Üleüldine ajalugu. Keskaeg”, D. Rootsman „Algebraline analüüs ülesandeis I”, P. Ederberg „Juured ja ruutvõrrandid”, O. Perli „Geomeetria I, II”, O. Kiesel „Katseline keemia”, Dinkler I, Berlitz I (inglise keele õpikud).
VI klass (9. õ.-a.) – H. Einer „Eesti keele õpetus koolidele”, H. Põld „Eesti keele õpetus”, K. Peterson „Lühike kirjanduse teooria”, M. Kampmann „Kirjanduse peajooned II”, J. Jõgever „Eesti keele grammatika II, III”, N. Kann „Saksa keele õpperaamat Eesti keskkoolide keskklassidele ja rahvakoolide vanematele klassidele”, Conradi „Deutsches Lesebuch für Quinta”, A. С. Пушкин „Евгенй Онегин”, A. Daudet „Letters de mon Moulin”, J. L. Jürgens „Geograafia õpperaamat III”, J. Sitska „Üleüldine ajalugu. Keskaeg”, J. Sitska „Üleüldine ajalugu. Uus aeg I”, M. Kampmann „Eesti ajalugu”, N. Šapošnikov ja N. Valtsev „Algebraliste ülesannete kogu II”, O. Perli „Geomeetria II”, O. Kiesel „Katseline keemia”, A. Aljak „Lühike orgaaniline ehk süsinikühenduste keemia”, V. Polovtsev „Taimede elu ja ehitus”, Pöhl I, Dinkler I (inglise keele õpikud).
VII klass (10. õ.-a.) – H. Einer „Eesti keele õpetus koolidele”, H. Põld „Eesti keele õpetus”, K. Peterson „Lühike kirjanduse teooria”, M. Kampmann „Kirjanduse peajooned II”, J. Jõgever „Eesti keele grammatika II, III”, F. Tuglas „Eesti uuem ilukirjandus”, N. Kann „Saksa keele õpperaamat Eesti keskkoolide keskklassidele ja rahvakoolide vanematele klassidele”, Conradi „Deutsches Lesebuch für Quinta”,
Fr. Schiller „Die Glocke”, M. Лeрмонтов „Герой нашего времени”; Coppée „Skizzen und Erzählungen”, J. L. Jürgens „Geograafia õpperaamat IV”, J. Sitska „Üleüldine ajalugu. Uus aeg”, R. Rägo „Kodanikuteadus”, V. Päss „Algebra ülesannete kogu I”, V. Nano „Trigonomeetria”, A. Veidermann „Inimese anatoomia ja füsioloogia”, O. Wilde „Tales”.92
Lisandus ka uusi emakeelseid õpikuid, kuid samas kurdeti, et need on paljude õpilaste jaoks liiga kallid.93
Ülaltoodud loetelust nähtub, kui võrrelda Peetri Reaalkooli allpeatükis tooduga, kuidas mõne aasta jooksul oli kasutusele võetud palju uusi, eriti aga eesti keelt ja kirjandust, kodumaa ajalugu ning geograafiat käsitlevaid õpperaamatuid, millele pandi alus just omariikluse algusaegadel. Neil raamatuil oli väga suur pedagoogiline ja üldkultuuriline tähendus. Eelnimetatud valdkondades juba varasemast tuntud koolikirjanikele (M. Kampmann-Kampmaa, K. Leetberg, J. Jõgever, E. Peterson-Särgava, H. Prants, M. Eisen, J. Sitska, V. Reiman, J. L. Jürgens, K. Tasak, H. Turp) lisandusid iseseisvusajal uued autorid (J. Aavik, F. Puusepp, E. Muuk, K. Raud,
H. Jänes, V. Ridala, J. Roos, P. Ambur, K. Mihkla, K. Ader, H. Kruus, P. Tarvel, J. Adamson, T. Algma, J. Konks, J. Madisson, A. Veidermann, J. Rumma, D. Koppel, S. Sütt, E. Markus, J. Kents). Varasemast tuntud pedagoog-kirjanikest jätkas näiteks Emma Asson viljakat tööd veel 1930. aastailgi. Õpikute kirjutajaid leidus ka Reaali pedagoogide seas, kuid nendest räägime pikemalt õpetajate peatükis.
Uued koolitüübid Tallinnas
1923. aasta kevadel töötas Tallinnas 13 kesk- ja kutsekooli.94 Mais arutasid pealinna haridusametnikud, koolijuhid ja koolide hoolekogude esindajad Tallinna koolivalitsuse algatusel linna koolide edasise arengu küsimusi. Koosolekul otsustati, et Tallinnas võiks töötada järgmised uut tüüpi koolid – humanitaargümnaasium, reaalgümnaasium, kommertsgümnaasium ning tehnika- ja ehitustehnika ühisgümnaasium. Eeldati, et tulevikus tuleks keskkoolidesse vastu võtta umbes 900 eestikeelset õpilast, mis tähendanuks eestlastele 20–25 klassikomplekti avamist. Lisaks saksa õpilastele neli ja vene õppuritele kaks komplekti.
Tehti ettepanek lülitada linna avalikku koolivõrku järgmised emakeelsed koolid ja klassikomplektid: Poeglaste Humanitaargümnaasium (3 klassikomplekti iga õ.-a. kohta); Poeglaste Reaalgümnaasium, (senine I Reaalkool / 3 kompl.); Ühistehnikagümnaasium (senine II Reaalkool / 2 kompl.); Poeglaste Kommertsgümnaasium (senine Kommertskool / 2 kompl.); Ühishumanitaar- ja reaalgümnaasium (senine õhtukeskkool / 2 kompl.); I Tütarlaste Gümnaasium (senine I Tütarlaste Gümnaasium / 3 kompl.); II Tütarlaste Humanitaar- ja Majapidamisgümnaasium (senine II Tütarlaste Gümnaasium (3 kompl.); Tütarlaste Kommertsgümnaasium (senine Tütarlaste Kommertskool (2 kompl.).
Saksa koolid: Poeglaste Humanitaar- ja Reaalgümnaasium (senine Saksa Poeglaste Keskkool / 2 kompl.); Tütarlaste Humanitaargümnaasium (senine III Tütarlaste Gümnaasium / 1 kompl.).
Vene koolid: Ühishumanitaar- ja reaalgümnaasium (seni puudus / 2 kompl.).95
Arvestades tõsiasja, et inglise keele õpetajaid nappis ning koolides õpetati esimese keelena enamasti saksa keelt, nimetas haridusministeerium 1923. aasta 6. märtsil esimeseks võõrkeeleks endiselt saksa keele.
Valitsuse 25. mai 1923. aasta määrus keskkoolide seaduse elluviimise kohta, kehtestas keskkoolide avamise ja koolivõrku arvamisega ning õppemaksust vabastamise ja õppevahendite soetamisega seonduvad tingimused. Lisaks kuulutas see 1. augustist 1923 kehtetuks kõik vene ja saksa okupatsiooni aegsed õigusaktid, samuti omariiklusaegsed ja avalike keskkoolide seadusega muudetud õigusaktid, mis puudutasid keskkoole.96
Tallinna Reaalkooli õppekavva kuulus ka käsitöö. Koolil polnud neil aastail küll veel oma käsitööklassi, kuid õpetamine sujus nii tulemuslikult, et kooli lastevanemate komitee korraldas kooli ruumes poiste töödest näitusmüügi, mis meelitas kohale hulga rahvast. Müügi sissetulek läks vaesemate õpilaste abistamiseks ja õppevahendite hankimiseks.97 Samalaadne näitus pandi välja ka järgmise aasta kevadel.98 5.–7. juunil 1923, esitles kool oma kasvandike paremaid töid Saksa Reaalkooli, Reaalkooli ja Poeglaste Gümnaasiumi (hilisem GAG) õpilaste ühisväljapanekul sama gümnaasiumi võimlas Suur-Kloostri tänaval.99
Avalike keskkoolide õppekavad
Juunis 1923 ilmutas haridusministeerium oma määrusega avalike keskkoolide õppekavad (tabel 4).100 Neid tuli hakata rakendama järk-järgult – 1923/24. õppeaastal I klassis (7. õ.-a.), 1924/25. õppeaastal II klassis (8. õ.-a.) j.n.e., kuni 1927/28. õppeaastal olnuks õppekava lõplikult kasutusse võetud. Määrus täpsustas, et alates III klassist (9. õ.-a.) võis ülesloetletud õppeharusid (humanitaar-, reaalharu j.t.) kasutada 1923/24. õppeaastal keskkooli seaduse tingimustel, IV ja V klassis (10. ja 11. õ.-a.) aga üksnes neid õppeharusid, milleks eelmistel kooliaastatel kehtinud tunniplaanid ja õppekavad võimaldanuks.
Gümnaasiumi reaalharu (reaalgümnaasiumi) tüüpõppekava101 Tabel 4
| Klassid / nädalatunnid | |||
| Õppeaine | AlamasteI klass7. õ.-a. | AlamasteII klass8. õ.-a. | ÜlemasteIII klass9. õ.-a. |
| A Kohustuslikud ained | |||
| Eesti keel | 4 | 4 | 3 |
| Matemaatika | 4 | 4 | 4 |
| Loodusteadus(tervishoiuga) | 4 | 4 | 6 |
| Maateadus(kosmograafiaga) | 4 | 4 | – |
| Ajalugu | – | – | 5 |
| Kodaniku- jamajandusteadus | – | – | – |
| Mõtteteaduseeelkursushingeteaduse jaeetikaga | – | – | – |
| Saksa keel | 5 | 5 | 3 |
| Inglise võiprantsuse keel | 3 | 3 | 3 |
| Joonistamine jajoonestamine | 2 | 2 | 2 |
| Käsitöö | 2 | 2 | – |
| Laulmine | 2 | 2 | 1 |
| Võimlemine | 2 | 2 | 2 |
| B
|