Tabel 6. Kliiniline hapruse skaala (CFS)33
| 1. Väga heas vormis – jõuline, aktiivne, energiline, hästi motiveeritud, vormis; need inimesed on enamasti regulaarselt kehaliselt aktiivsed ja kuuluvad oma vanuserühmas kõige paremas vormis olevate hulka. |
| 2. Heas vormis – ei ole aktiivseid haigusi, kuid pole nii heas vormis kui eelmised; enamasti harrastavad kehalist koormust, kuid mitte regulaarselt (nt hooajaliselt). |
| 3. Hästi toimetulev – meditsiinilised probleemid on hästi ohjatud, ei ole regulaarselt aktiivsed, välja arvatud tavaline jalutamine. |
| 4. Haavatav – ei sõltu igapäevaelus teistest, kuid haigussümptomid limiteerivad sageli tegevusi; kaebavad, et on aeglaseks jäänud, et väsivad päeva jooksul. |
| 5. Vähe habras – väljendunud aeglus, vajavad abi instrumentaalsetes igapäevatoimingutes (nt finantstoimingud, transport, raskemad kodutööd, ravimite manustamine); tekivad ja progresseeruvad raskused poes käimisel, üksinda väljas käimisel, toiduvalmistamisel ja kodutööde tegemisel. |
| 6. Mõõdukalt habras – vajab abi nii kodust väljaspool olevateks tegevusteks kui majapidamistöödes, raskused trepil kõndimisega, vajab abi vanniskäimisel, võib vajada vähest abi riietumisel. |
| 7. Tõsiselt habras – sõltub kõikides igapäevatoimingutes täielikult teistest mistahes põhjusel (kehaline või kognitiivne); siiski on seisund stabiilne ja pole suurt riski lähema 6 kuu jooksul surra. |
| 8. Väga tõsiselt habras – sõltub väga oluliselt teistest, läheneb elu lõpule, tavaliselt ei parane enam ühestki kergemast kaasuvast haigusest. |
| 9. Terminaalselt haige – läheneb elu lõpp; see kehtib inimeste kohta, kelle ennustatav elu kestus ≤ 6 kuud, kuid kes ei ole muidu nähtavalt haprad. |
| Kui esineb dementsus, siis kattub hapruse aste tavaliselt dementsuse astmega. |
| • Kerge dementsus – unustab hiljutiste sündmuste detaile, kuigi mäletab toimunut; kordab samu küsimusi/lugusid, on sotsiaalselt tagasitõmbunud.• Mõõdukas dementsus – lähimälu on tõsiselt kahjustatud, kuigi mäletab varasema elu sündmusi hästi; saab hakkama enesehooldusega, kui juhendada.• Raske dementsus – ei saa enesehooldusega ilma abita hakkama. |
Briti geriaatrite hapruse hindamise ja edasise käsitluse soovitus on vormistatud detailsete juhistena.34, 35 Briti haprusejuhistes nõutakse, et kõik tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad, kes tegelevad eakate inimestega, peavad hindama eakaid võimaliku hapruse suhtes, kasutades selleks eelistatult:
– PRISMA küsimustikku (≥ 3);
– kõnnikiiruse hindamist (4 m / >5 s)
– ajastatud tõuse-ja-kõnni-testi (3-m distants/ >10 s).
Kirurgilistel haigetel soovitatakse kasutada Edmontoni hapruse skaalat (Edmonton Frail Scale).36
Hinnata tuleb kõikidel teenuse tasanditel, nii peremeditsiinis ja kogukonnahoolduses kui ka kõikide meditsiinierialade spetsialistidel eeskätt ambulatoorses, kuid ka statsionaarses praktikas. Samas ei soovitata rutiinset populatsioonipõhist hapruse skriinimist.
Juhendites rõhutatakse, et skriinimismeetodite valik peaks sõltuma hinnatava isiku seisundist, kuid kindlasti ei saa haprust diagnoosida ainult skriinimisvahendite abil. Positiivsele skriinimistulemusele peab järgnema arstlik läbivaatus ja otsus. Näiteks on eksitav kõnnikiiruse hindamine ägeda haiguse ajal, mis mõjutab kõndimist või teeb selle võimatuks. Arstlikuks läbivaatuseks soovitatakse kasutada igakülgse geriaatrilise hindamise metoodikat. Rockwoodi „Kliinilist hapruse skaalat” (CFS) ei peaks Briti juhendite järgi kasutama hapruse diagnoosimiseks, vaid selle raskusastme määramiseks pärast hapruse diagnoosi panemist.
Tabel 7. PRISMA küsimustik
| Jah | Ei | |
| 1. Kas olete vanem kui 85 aastat? | 1 | |
| 2. Kas olete mees? | 1 | |
| 3. Kas teil on mingeid terviseprobleeme, mille tõttu peate oma tegevusi piirama? | 1 | |
| 4. Kas teil on vaja, et keegi teid regulaarselt aitaks? | 1 | |
| 5. Kas teil on mingeid terviseprobleeme, mille tõttu teil on raske kodust välja pääseda? | 1 | |
| 6. Kas teil on keegi lähedane, kelle peale saate loota, kui selleks tekib vajadus? | 1 | |
| 7. Kas kasutate liikumiseks regulaarselt keppi, rulaatorit või ratastooli? | 1 | |
| 3 või rohkem vastust numbriga 1 märgitud lahtris = haprus |
Lisaks eeltoodud skriinimismeetodile peetakse usaldatavaks veel järgmisi.
• Tervise enesehinnang 10-palli-skaalal (<6).
• Arsti kliiniline hinnang (on habras).
• Palju ravimeid ehk polüfarmaatsia (≥5 ravimit).
• Groningeni hapruse küsimustik (>4).
Briti juhendid on hästi põhjalikud ja praktilised, koos näidetega, ja on mõeldud eeskätt kodus elavate inimeste hapruse käsitlemiseks.
Isiku käsitlus pärast hapruse skriinimist
Kui skriinimise tulemus osutub positiivseks, peab sellele järgnema igakülgne geriaatriline hindamine (meditsiiniline, funktsionaalne, sotsiaalne; vt ptk „Igakülgne geriaatriline hindamine”). Oluline on avastada potentsiaalselt ravitavad seisundid ja nendega aktiivselt tegeleda. Kui tegemist on kompleksse juhtumiga, isik vajab edasist diagnoosimist või ei ole ravi/sekkumise vastus see, mida oleks oodanud, tuleks ta suunata geriaatri juurde. Põhjalikult tuleb hinnata ravimikasutuse sobivust (nt STOPP/START-kriteeriumide järgi). Tuleb koostada individuaalne hoolduse ja toetuse programm, kus on dokumenteeritud sekkumise eesmärgid, juhtimise plaan ja erakorralise olukorra tekkimisel selle lahendamise kava. Tuleb tagada, et infovahetus teenuseid pakkuvate partnerite vahel oleks kiire ja adekvaatne. Kavandatud sekkumise meetmete täitmine tuleb registreerida ja selle efektiivsust monitoorida. Hapra inimese käsitlemiseks on mõttekas koostada selged kohalikud juhendid, mis arvestavad nendel inimestel sageli esinevaid tüsistusi (kukkumine, deliirium, äge liikumatus ja sellest tingitud probleemid). Tuleb arvestada ka sellega, et paljud kriisis olevad haprad vanemad inimesed tulevad sellest paremini välja oma kodus, kuid vajavad selleks kindlasti tugisüsteeme, mis kataksid kõik nende tervise- ja hooldusvajadused.29, 33
Kui skriinimisel haprust ei leitud, on asjakohane nõustamine tervise ja toimetuleku säilitamise ning edasiste riskide vältimise asjus.
Võttes kokku käsitletud küsimusi edukast vananemisest ja vanaea haprusest, saab öelda, et mõlemad uuringusuunad on praegu, rahvastiku üldise vananemise foonil väga aktuaalsed. Eduka vananemise teooriad lähtuvad paljuski sellest, et inimesed vananeksid võimalikult tervelt, toimetulevalt ja rahulolevalt. Siiski on naiivne loota, et lähemal aastasajal saaksime teada kõikide haiguste põhjused ja nende vältimise võimalused. Seega haigestuvad inimesed tõenäoliselt ka lähemas tulevikus, loodetavasti siiski üha kõrgemas vanuses. Psühholoogiline kohanemine ning sotsiaalne tugi võimaldavad ka kroonilise haigusega eakal inimesel elada täisväärtuslikku elu, kuid oluline on vältida hapruse teket. Haprusega võib kaasneda järsk tervise ja toimetuleku halvenemine, mis omakorda kurnab välja ka psüühilised kompensatsiooniressursid.
Eespoolesitatud materjal ilmestab sedagi, et mõlemad valdkonnad – edukas vananemine ja vanaea haprus – on alles lahendamist ootavad teemad ning ühte üldtunnustatud kontseptsiooni pole seni kummaski valdkonnas.
Kasutatud kirjandus
1. Cumming E, Henry WE. (1961). Growing old: The process of disengagement. New York: Basic Books.
2. Havighurst R. J. (1961). Successful aging. The Gerontologist 1: 8−13.
3. Rowe JW, Kahn RL. (1987). Human aging: Usual and successful. Science 237: 143–149.
4. Rowe JW, Kahn RL. (1997). Successful ageing. The Gerontologist 37, 4: 433–440. http://gerontologist.oxfordjournals.org/content/37/4/433.full.pdf+html (vaadatud 27.08.2015).
5. Bülow MH, Söderqvist T. (2014). Successful ageing: A historical overview and critical analysis of a successful concept. Journal of Ageing Studies 31: 139–149.