Teadusuuringus „Eaka elanikkonna tervisevajaduste piirkondlik hindamine (EAKAS)”, mida tehti 2013.–2015. aastal, selgus, et nende 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas, kes kasutasid uuringukuude jooksul mingit tervishoiu- või hoolekandeteenust, oli kõige halvem tervisest sõltuv elukvaliteet kodus elavatel hooldajatoetust saava abistaja toel elavatel ning õendusabi saavatel inimestel (joonis 5).
Joonis 5. Subjektiivse elukvaliteedi faktorid teenuseliikide kaupa. (Allikas: uuring EAKAS.)
Haigusespetsiifilised elukvaliteedi mõõdikud lähtuvad haiguse iseloomust ja sisaldavad spetsiifilisemaid hindamisvaldkondi, seetõttu on nad spetsiifiliste ravitulemuste hindamiseks märksa tundlikumad. Haigusespetsiifilisi elukvaliteedi mõõdikuid on väga palju, mõned näited probleemide kohta, kus neid kasutatakse: depressioon, valu, migreen, inkontinents, reumatoidartriit, südamehaigused. Vanematel inimestel on selliste mõõdikute kasutamine raskendatud, sest nad põevad sageli rohkem kui ühte haigust. Lisaks on ka haigusespetsiifilised elukvaliteedi mõõdikud loodud, arvestamata seda, et vanemas eas muutub erinevate valdkondade tähtsus elukvaliteedile ning nende mõõdikute fookuses on eeskätt füüsiline funktsioneerimine, hoopis vähem aga mõned muud valdkonnad, mis on tähtsad eakatele. Haigusespetsiifilise elukvaliteedi mõõtmiste tulemused pole võrreldavad üldiste tervisest sõltuvate elukvaliteedi mõõtmiste tulemustega, mis teeb tulemuste võrdlemise teistsuguste uuritute rühmadega keeruliseks.
Dementsusega inimeste elukvaliteedi hindamine on keeruline, sest peaaegu kõik mõõdikud eeldavad, et inimesed hindavad oma olukorda ise. Üldised elukvaliteedi hindamise küsimustikud on sageli pikad ja küsimused on kognitiivse häirega isikutele raskesti mõistetavad, seetõttu on dementsusega inimeste uurimiseks loodud spetsiifilised mõõdikud. Kui dementsusega inimene ei ole võimeline ka nendele küsimustele vastama, siis võib kasutada asendusvastajat (tavaliselt esmane hooldaja). Sellised asendushinnangud kipuvad enamasti näitama halvemat elukvaliteeti kui dementsusega isikute enesehinnangud.16 Kasutada võib ka jälgimismetoodikat, mille puhul pikemaajalise vaatlusega hinnatakse jälgitava elukvaliteedi valdkondi tema käitumise põhjal.
Hooldusest sõltuv elukvaliteet
Nendel habrastel inimestel ja eakatel, kelle elu sõltub kas perekonna/ sõprade abist või tervishoiu-/hoolekandeteenustest, on elukvaliteedis väga tähtis hooldus. Euroopa teadusprojektis CareKeys loodi hooldusest sõltuva elukvaliteedi kontseptsioon.23 Selle kohaselt muutub kõik hooldusega seonduv üha tähtsamaks osaks hooldust vajava isiku elukeskkonnast ning hooldussuhteid ei saa asendada teiste suhetega. See mudel toob esile inimese võimekuse toime tulla olukordade ja sündmustega, mis põhjustavad hoolduse vajaduse, niisamuti isiku oskused kasutada teiste abi, eriti otseste hooldusabitoimingutega seoses. Hooldusega seotud elukvaliteedi hindamisel on üldistele valdkondadele lisaks esindatud märkimisväärses mahus hoolduse vajaduse, hoolduse saamise ja sellega rahulolu aspektid, hindamiseks kasutatakse nii subjektiivseid kui objektiivseid indikaatoreid.
Elukvaliteedi hindamine
Iga valitsuse ja teenusepakkuja üheks tegevuse eesmärgiks nii majanduses ja keskkonnapoliitikas kui tervishoiu ja hoolekande valdkonnas on parandada oma kodanike/teenuse saajate elukvaliteeti. Mitmed rahvusvahelised ühendused ja uuringud, näiteks ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning Eurostat, tegelevad säästva arengu ja heaolu mõõtmisega ja arendamisega. Eesmärgiks on edendada poliitikaid suunas, mis tagaks ühiskonna jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu.
Elukvaliteedi hindamise metoodika valik sõltub uuringu eesmärgist. Kui sihiks on hinnata suurte inimpopulatsioonide (nt riigi rahvastik) heaolu, kasutatakse tihtipeale avalikult kättesaadavaid andmeid või mõõdikuid, mis sisaldavad vähemalt järgmiseid dimensioone: majanduslik heaolu, tervis, kirjaoskus, keskkonna kvaliteet, vabadus, sotsiaalne osalus ning subjektiivne heaolu või rahulolu. Mõnedes metoodikates on kasutatud vaid objektiivseid indikaatoreid, nagu inimarengu indeks (Human Development Index – HDI; http://hdr.undp.org/en/content/humandevelopment-index-hdi). See on numbriline väärtus, mis mõõdab summaarselt tervist ja eluiga, kirjaoskust ja haridustaset ning sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta.
Alternatiivsetes meetodites kasutatakse üksnes subjektiivse elukvaliteedi või heaolu mõõdikuid. Enamasti arvestatakse siiski nii objektiivsete kui subjektiivsete heaolu aspektidega, sest oluline pole mitte ainult see, millised on tegelikud elamis- ja töötamistingimused, vaid ka see, kuidas inimesed ise seda tajuvad ja hindavad.
OECD on välja valinud kuus elukvaliteeti mõõtvat tervisenäitajat, mis tuginevad põhiliselt sotsiaal- ning terviseuuringutel: elada jäänud aastad sünnimomendil, imikusuremuskordaja, üldine terviseseisundi enesehinnang, pikaajalise haiguse olemasolu, igapäevaelu takistavate terviseprobleemide olemasolu ja ülekaalulisus.24 Maailma õnneuuringus (World Happiness Report http://worldhappiness.report) on subjektiivse elukvaliteedi andmetega kombineeritud objektiivsed näitajad majanduse, sotsiaalelu ja keskkonna valdkonnast.25
Enamikus teadusuuringutes kasutatakse elukvaliteedi hindamist isiku tasandil ning uuritakse mingeid populatsiooni alarühmi. Mõõdikuid, mis on loodud elukvaliteedi igakülgseks hindamiseks, nimetatakse geneerilisteks elukvaliteedi mõõdikuteks. Täiskasvanute elukvaliteedi geneeriliste mõõdikute enamkasutatavate näidetena olgu nimetatud WHOQOL, WHOQOL-BREF, EUROHIS-QOL. Eakate inimeste elukvaliteedi geneerilised mõõdikud on näiteks WHOQOL-OLD, WHOQOL-AGE, CASP-12, CASP-19, EQOLI, QOLS-E. Geneerilised elukvaliteedi mõõdikud võivad olla vähetundlikud iseloomustamaks meditsiiniliselt olulist seisundi dünaamikat terviseprobleemidega inimestel, sel juhul on mõttekas kasutada mõnda tervisest sõltuva elukvaliteedi mõõdikut, näiteks EQ-5D, SF-6D, RAND-36 (SF-36), QWB-SA, HUI2 või HUI3. Veelgi tundlikumad kindlate probleemide muutuste suhtes on haiguse-/probleemispetsiifilised elukvaliteedi mõõdikud, näiteks ICIQ-SF (uriini inkontinents), EQOC (pahaloomulised kasvajad), SS-QOL (insult), RA-QOL (reumatoidartriit). Dementsusega inimestel võib kasutada spetsiaalselt kognitiivsete häiretega inimeste jaoks loodud elukvaliteedimõõdikuid QOL-AD; QUALID, DEMQOL või raske dementsuse puhul jälgimismeetodit DCM.
Kasutatud kirjandus
1. WHOQOL Group (1995). The World Health Organization Quality Life Assessment (WHOQOL): Position paper from the World Health Organization. Social Science & Medicine 41: 1403–1409. doi:10.1016/ 0277-9536(95)00112-K.
2. WHOQOL Group (1998). The World Health Organization Quality of Life Assessment (WHOQOL): Development and general psychometric properties. Social Science & Medicine 46: 1569–1585.
3. Molzhan A, Skevington SM, Kalfoss M., Makaroff KS. (2010). The importance of facets of quality of life to older adults: an international investigation, Quality of Life Research 19, 2: 293–98. doi:10.1007/s11136-009-9579-7.
4. Gabriel Z, Bowling A. (2004). Quality of life from the perspectives of older people. Ageing & Society 24: 675–691. doi:10.1017/S0144686X03001582.
5. Power M, Quinn K, Schmidt S, WHOQOL-OLD Group (2005). Development of the WHOQOL-old module. Quality of Life Research 14, 10: 2197–2214.
6. Hansen T, Slagsvold B. (2012). The age and subjective well-being paradox revisited: A multidimensional perspective. Norsk Epidemiologi 22, 2: 187–195.
7. Baltes PB, Baltes MM. (1990). Psychological perspectives on successful aging: The model of selective optimization with compensation. In: PB Baltes & MM Baltes (Eds.). Successful aging: Perspectives from the behavioral sciences. New York: Cambridge University Press. 1–34.
8. Lang FR, Rieckmann N, Baltes MM. (2002). Adapting to Aging Losses: Do Resources Facilitate Strategies of Selection, Compensation, and Optimization in Everyday Functioning? The Journals of Gerontology Series B: