kes saavad abivajadusel loota teiste abile ja toetusele just siis, kui nad seda vajavad. Tugivõrgustiku suurusel iseenesest ei ole elukvaliteedi seisukohast olulist tähtsust.9 Paindlikkus on oluline igas eluvaldkonnas, kuid eakate jaoks on eriti olulised järgmised valdkonnad: psühholoogiline, liikumine, finantsid, keskkond (füüsiline, sotsiaalne, kultuuriline). Paindlikkuseteooriat käsitletakse ka populatsiooni tasandil – kui eakate hulk ühiskonnas suureneb, siis paindlikus ühiskonnas parandatakse eakatele vajalike teenuste kättesaadavust, et neile vajadusel toeks olla. Vanemaealiste elukvaliteedile on tähtis kõigi tasemete paindlikkus koostoimes, alates isikust endast, tema perest ja naabritest kuni kogu ühiskonnani.10 Kontrolli tajumine aitab säilitada heaolu ja elukvaliteeti – isikul, kes tunneb, et ta kontrollib olukorda, on teiste sarnaste tingimuste korral elukvaliteet parem. Sotsiaalse võrgustiku teooria järgi määrab inimestevahelise suhtlemise struktuur (mil moel jagatakse informatsiooni, emotsionaalset, instrumentaalset ja rahalist abi) suhtlemise kvaliteedi ja tõhususe.11 Seda, et omavahel on seotud head sotsiaalsed suhted ning hea tervis ja eluea pikkus, tõendavad mitmed uuringud. Ometi võib leida ka vastupidiseid seoseid – mida rohkem saab inimene abi instrumentaalsetes igapäevatoimingutes (nt poes käimine, tubade koristamine, toidu valmistamine, rahaga arveldamine), seda halvemaks ta hindab oma heaolu, sest tunnetab võimetust oma eluga iseseisvalt hakkama saada.
Elukvaliteedi uuringud, eriti selle psühholoogilise ja sotsiaalse aspektiga seonduvad valdkonnad, on tihedalt seotud ka eduka vananemise (successful ageing) mõistega. Kuigi praeguste teadmiste kohaselt on keha vananemismuutused vältimatud, tuleb osa inimesi oma eluga ka vanas eas toime ega tunneta elukvaliteedi ja heaolu langust – see tähistab edukat psühholoogilist vananemist.
Eesti vanemaealiste inimeste elukvaliteet
Eestis uuriti eakate inimeste arusaamist elukvaliteedist projekti CareKeys raames 2003. a.12 Selle uuringu alusel tõid eakad inimesed elukvaliteedi üle arutledes kõige sagedamini välja järgmised teemad: tervis, igapäevavajaduste rahuldamine harjunud viisil, igapäevatoimingutega hakkama saamine, lähedaste inimeste, laste ja kodu olemasolu, nimetati ka keskkonna turvalisust, transporti, adekvaatset sissetulekut, varasemat elu, ühiskonna suhtumist. Elukvaliteeti mõjutavate teguritena nimetati piisavat liikumist, sobivat toitu, teenuste ja abi kättesaadavust, inimese isiksuseomadusi, elutahte ja tegutsemistahte säilimist, võimalust mõtestatult tegutseda. Määravaimaks elukvaliteeti mõjutavaks valdkonnaks peeti tugivõrgustiku ja lähedaste olemasolu, häid suhteid ning suhtlemist. Üksi elavad eakad ütlesid, et tunnevad end rohkem inimesena, kui on saanud suhelda. Sõbrad ja lähedased on sageli viimseni ära surnud, eakate arvates noored ei taha vanainimesega nii palju rääkida, noortel on oma vaatevinkel elu kohta. Tunnetati mõistmatust suhtlemisvajaduse olulisuse suhtes. Televiisoriga rääkisid paljud, selle üle tunti isegi piinlikkust. Hooldust vajavad eakad rääkisid elukvaliteediga seoses peamiselt baasvajaduste rahuldamisest (pesemine, habemeajamine, liikumine, kukkumise vältimine, saunas käimine, söömine, koristamine, triikimine, ahjude kütmine, aiatööd), terved ja toimetulevad eakad aga toonitasid, et ei taha olla ainult soodustuste vastuvõtjad, vaid soovivad ka ise omalt poolt panustada, nende jaoks oli ka olulisem osalemine meelelahutusüritustel. Tervis ja igapäevavajaduste harjumuspärane rahuldamine olid ühtmoodi väga olulised nii tervetele kui hooldust vajavatele eakatele. Hooldusel olevatel eakatel tulid elukvaliteeti mõjutavate teguritena teravasti esile elu- ja tegutsemistahte puudumine ning elueesmärgi ja -mõtte ähmastumine.
Uuringu tulemused näitasid, et Eesti eakate inimeste arusaamine elukvaliteedist ühtib paljude teiste maade eakate arvamusega. Seega, sarnaste hindamismeetodite kasutamisel on Eesti eakate elukvaliteeti võimalik kenasti võrrelda rahvusvaheliste uuringute andmetega.
Eestis on viimasel aastakümnel tehtud mitmeid eakate elukvaliteeti hindavaid kvantitatiivseid uuringuid. Tartu Ülikooli teadlased on uurinud nii sotsiaaleluga seonduvaid teemasid (Euroopa sotsiaaluuring; Eakate heaolu seoses töötamisega) kui ka tervise- ja toimetulekuprobleemidega eakate inimeste elukvaliteeti (projektid Talsinki, CareKeys, RightTimePlaceCare, EAKAS) ning erinevaid haigusi põdevate inimeste elukvaliteeti, kelle hulgas on palju eakaid inimesi (nt „Vähipatsientide elukvaliteet ja seda mõjutavad tegurid”, „Ravi mõju patsiendi elukvaliteedile – põlve- ja puusaproteesi patsientide elukvaliteedi muutuse hindamine patsientide poolt” jt). Tallinna Ülikooli juhtimisel on tehtud mitmeid uuringuid, mis sisaldavad ühe osana ka vanemaealiste inimeste elukvaliteedi hindamist (SHARE Eesti – populatsioonipõhiselt on uuritud individuaalse vananemisprotsessi kulgu ja seda mõjutavaid põhjuslikke tegureid; „Eakate tervise- ja elukvaliteediuuring koos Helsingi Arcada kõrgkooliga”; „Eakate heaolu ja suitsiidid”).
Rahvusvahelised eakate elukvaliteedi uuringud on kinnitanud, et Eesti vanemaealistel inimestel on elukvaliteet enamikus valdkondades üks halvemaid Euroopa Liidus (vt joonised 1–4).13–18 Üheks põhjuseks on kindlasti üldine halvem elukvaliteet Ida-Euroopa riikides. Niisamuti see, et neis riikides (Eesti kaasa arvatud) on eakate elukvaliteet halvem üldpopulatsiooniga võrreldes, sest mujal on olukord vastupidi või erinevus puudub (vt joonis 2). Halvema elukvaliteedi põhjused Eesti eakatel on seotud nii kehvema füüsilise kui ka vaimse tervisega ja nendest tingitud tegevuspiirangutega, rahulolu eluga on väiksem, üksildusetunne suurem, lootused tuleviku suhtes väiksemad. Kuigi Eesti eakate halvemat elukvaliteeti on näidatud mitmete uuringutega, on see eriti ilmekas nende eakate puhul, kes elavad kodus, kuid ei tule seal iseseisvalt toime. Asutushooldusel viibivate eakate puhul ei ole Eesti erinevus teiste riikidega võrreldes nii suur.
Joonis 1. Heaolu psühholoogilised tegurid TALSINKI uuringus. (Autori andmed.)
Joonis 2. Rahulolu eluga tööealisel elanikkonnal (15–64 a) ja eakatel (65-aastased ja vanemad). Euroopa Sotsiaaluuring 2014. (M. Ainsaar; autori loaga.)
Joonis 3. Asutushoolduse klientide elukvaliteet CareKeys projektis. (Autori andmed.)
Joonis 4. Koduhoolduse klientide elukvaliteet CareKeys projektis. (Autori andmed.)
Tervisest sõltuv elukvaliteet
Vanuse kasvades sagenevad terviseprobleemid ning paraku elab enamik eakaid inimesi vähemalt ühe kroonilise tervisemurega. Eestis on ligikaudu 90%-l 65-aastastest ja vanematest inimestest mingi terviseprobleem.19 Enda tervist hindasid 2014. aastal heaks või väga heaks 15,6%, 2004. aastal aga vaid 12,6% selleealistest, seega on vähene paranemistendents olemas.20 Võimalikult hea elukvaliteedi saavutamine või säilitamine on ka eakate ravis üks olulisi sihte, sest paljusid kroonilisi haigusi pole võimalik välja ravida. Viimasel ajal kasutatakse terviseuuringutes sageli spetsiifilisi tervisest sõltuvaid elukvaliteedi mõõdikuid.
Tervisest sõltuvat elukvaliteeti võib defineerida kui isikute enese hinnangut oma tervisele ja oluliste elutegevuste vastavust normaalse elu ootustele (a person’s perception of their health status and aspects of their life considered important in relation to their expectations of normal living).21 Tervisest sõltuvat elukvaliteeti on määratletud ka võimena ellu viia igapäevategevusi vastavalt indiviidi vanusele ja sotsiaalsele rollile.22 Tervisest sõltuva elukvaliteedi mõõdikud on enamasti konstrueeritud nii, et tervisega seotud mudelit peetakse stabiilseks läbi kogu täiskasvanuea ning haiguste erinevates raskusastmetes. Uuringud on siiski näidanud, et elukvaliteet on palju enamat kui tervis ning paljud muud tegurid on vanematele inimestele tihtipeale olulisemad, näiteks head sotsiaalsed suhted, aktiivsus ja võimalus osaleda sotsiaalselt ja isiklikult mõtestatud tegevustes ning olla vaba funktsionaalsetest piirangutest. Seetõttu eelistavad gerontoloogid sageli mitmekesisemat vaadet elukvaliteedile, võrreldes sellega, mida võimaldavad tervisest sõltuvad elukvaliteedi küsimustikud. Tervisest sõltuva elukvaliteedi mõõdikud võivad olla eelistatud terviseuuringutes, sest nad toovad paremini esile tervisega seotud muutused.
Üldised tervisest sõltuvad elukvaliteedi mõõdikud hindavad funktsionaalset