Kõigi kunagi elanute lühiajalugu. Adam Rutherford

raske tõestada, seega on nad teadusele võõraks või teoreetiliseks jäänud. Juba sajandeid on räägitud müüte ja legende meie ajani säilinud inimtaolistest olenditest, mingitest ahvinimestest: jetid Himaalajas, sasquatch’id Kanadas, barmanou’d Kagu-Aasias, manananggal’id Filipiinidel, yowie’id Austraalias ning suurjalad (Big Foot) ja paljud teised USA erinevates piirkondades. Ühegi olemasolu pole tõestatud teadlasi rahuldaval viisil, näiteks kehaosade, fossiilide, küttimis- või toitumiskommete või isegi korraliku foto näol, mis tundub üllatav ajastul, kui maailmas leidub miljardeid kaameraid ja nüüd isegi telefonikaameraid. Nende ahvinimest

1

Darwin, Charles. Liikide tekkimine. Tlk Mart Niklus, Eesti Looduseuurijate Selts, 2012, 2. trükk, lk 474.

2

Vonnegut, Kurt. Tapamaja, korpus viis, ehk Laste ristisõda. Tlk Valda Raud, Tänapäev, 2003, lk 77.

3

„Roomab või hüppab“ on kuulsate bioloogide Stephen Jay Gouldi ja John Turneri väljapakutud nali, tekkinud omavahelistest vaidlustest selle üle, kas evolutsioon oli üliaeglaselt kulgev protsess või koosnes see pigem katastroofilistest vapustustest, mis kogu senise elu pea peale pöörasid. Need ideed, mida tuntakse füleetilise gradualismi (muutuste aeglane kogunemine) ja katkestatud tasakaalu (plahvatuslik liigiteke) nime all, võistlesid omavahel aastaid. Õigeks vastuseks, nagu seda teaduses sageli ette tuleb, on mõningal määral mõlemat.

4

Kuigi ta kirjutas ühe oma märkmikulehe servale „ära ütle kunagi kõrgem või alam“, nagu tahaks end hoiatada evolutsioonilise progressi ideesse uskumast. Ta pani tähele, et mõned nuivähid olid kronoloogilise evolutsiooni käigus ehituselt lihtsamaks muutunud. Darwin armastas nuivähke.

5

Darwin, Charles. Inimese põlvnemine. Tlk Mart Niklus, Eesti Looduseuurijate Selts, 2015, 2. trükk, lk 29.

6

Inglise keeles (Great) Rift Valley. See tektooniline nõgu saab alguse Liibanonist ja kulgeb lõunasse läbi Aafrika kuni Mosambiigini välja. Seda peetakse inimkonna hälliks. Tõlkija märkus.

7

Perekond ja liik on taksonoomias kaks kõige viimast klassifitseerimishierarhiat, seega ka kõige täpsemad. Nende järjestus on selline: riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik.

8

Ametlikult leidub liigi järel veel üks kategooria, nimelt alamliik, mis aitab eristada tüüpe liigi sees. Näiteks Gorilla on perekond ning selle hulka kuulub mitu liiki. Gorilla beringei, mitteametliku nimega mägigorilla, sai nime Friedrich Robert von Beringe järgi, kes oli esimene mees, kes sellise maha laskis. Rannikugorilla (Gorilla gorilla) on kõige levinum liik, aga sel on veel kaks alamliiki, millest üks on lääne rannikugorilla, teadusliku nimega Gorilla gorilla gorilla. See võib naljakas tunduda, aga tasub meeles pidada, et taksonomistid võtavad oma tööd väga tõsiselt.

Paljud teadlased viitavad „anatoomiliselt kaasaegsele inimesele“. On leitud ja kirjeldatud ka varasemaid Homo sapiens’i variante. Neist vanimad on Jebel Irhoudi leiud Marokost, mis pärinevad umbes 300 000 aasta tagusest ajast ja avastati 2017. aasta juunis. Et neid arhailisi Homo sapiens’e meist ja muudest hilisematest variantidest eristada, kasutavad mõned teadlased alamliigi klassifikatsiooni Homo sapiens sapiens. On välja pakutud muidki inimese alamliike, aga kõik need on nüüdseks välja surnud. Ma ei pea selliseid klassifikatsioone kuigi kasulikuks.

9

Sinna kuuluvad loomad, kel on seljakeelik vähemalt mõnel eluetapil, seega kuuluvad keelikloomade sekka ka mõned selgrootud, nt mantelloomad (nagu merituped), kel on seljakeelik vaid vastsena. Tõlkija märkus.

10

Sebroid on sebra ja hobuse või eesli järglane; liiger on isase lõvi ja emase tiigri järglane; muul on isase eesli ja emase hobuse järglane, hobueesel on emase eesli ja isase hobuse järglane; grolaarkaru on jääkaru ja grisli järglane – haruldased, kuid kuuldavasti hirmsad loomad.

11

Teadlased, sotsioloogid, proosakirjanikud ja müüdiloojad on välja pakkunud tosinaid teisigi, mõned variandid usutavamad kui teised.

12

Siin võiks lühidalt juttu teha krüptiididest – väidetavatest müütilistest või harva kohatud liikidest, kelle olemasolu on raske tõestada, seega on nad teadusele võõraks või teoreetiliseks jäänud. Juba sajandeid on räägitud müüte ja legende meie ajani säilinud inimtaolistest olenditest, mingitest ahvinimestest: jetid Himaalajas, sasquatch’id Kanadas, barmanou’d Kagu-Aasias, manananggal’id Filipiinidel, yowie’id Austraalias ning suurjalad (Big Foot) ja paljud teised USA erinevates piirkondades. Ühegi olemasolu pole tõestatud teadlasi rahuldaval viisil, näiteks kehaosade, fossiilide, küttimis- või toitumiskommete või isegi korraliku foto näol, mis tundub üllatav ajastul, kui maailmas leidub miljardeid kaameraid ja nüüd isegi telefonikaameraid. Nende ahvinimeste ümber on tekkinud terve tilluke tööstusharu, mis neid leida üritab. Kui DNA-st sai 1990ndatel kasulik vahend loomade identifitseerimiseks ja klassifitseerimiseks, siis avaldati mõned uuringud (neid ilmub endiselt), mis väitsid tõestavat nende krüptiid-ahvinimeste olemasolu. Seni on teadlased need kõik põlglikult tagasi lükanud, viimasel ajal juba tüdinult, nagu võis näha hiljuti Suurbritannias, kui teema taas meediatähelepanu sai. Ka Florese saarel on legend ahvinimesest nimega Ebu Gogo, kes on lühike ja karvane ning emastel on pikad väljaveninud rinnad. Ahvatlev oleks neid legende seostada kaua aega tagasi välja surnud Homo floresiensis’ega. Usutavam on siiski, et Ebu Gogo on lihtsalt kohalik versioon orang pendek’i müüdist – toda lühikesekasvulist krüptiidi tuntakse Sumatral ja muudel sealsetel saartel. Krüptozooloogia tegutseb teaduse ääremail edasi, lootes endiselt midagi väärtuslikku avastada.

13

Selle raamatu kirjutamise lõppetapis ilmus kaks uut artiklit, mis keerasid Florese loo pea peale. Thomas Sutikna artikkel muutis Homo floresiens’ise dateeringut. Koopasüsteemid on sageli dünaamilised geoloogilised moodustised, mille kihistused võivad paiguti erineda. See kehtib ka Liang Bua kohta ning kõige uuem dateering asetab kääbikute elutsemisaja koopas 50 000 aasta taha. Juunis 2016 leiti aga 30 miili ida poolt lõuafragment ja mõned hambad, mis kuulusid teistsuguste, veelgi väiksemate kääbikute perekonnale, mis olid koguni 700 000 aasta vanused. Neile pole veel nime antud, kuid kindlasti on siit oodata uusi olulisi avastusi.

14

Esimese sai ta 1958. aastal selle eest, et määras insuliinivalgu aminohapete järjestuse. Ta on ka ainus inimene, kes on saanud rohkem kui ühe keemia-Nobeli, ning vaid üks neljast, kes on võitnud mitu Nobelit samas kategoorias. Fred Sanger suri selle raamatu kirjutamise ajal, kuid teda jäädakse mäletama tema tehnikate ja ka Wellcome Trust Sangeri instituudi tõttu, mis asub Cambridge’i lähedal tema kodupaiga juures; see on üks tähtsamaid genoomiuuringute keskusi kogu maailmas. CGCATTCCCTTTCGCGAAGACAGCGCCAACGGAGAACGC.

15

See protsess toimus siis, kui su ema polnud veel sündinud. Munarakk, millest tekkisid sina, sündis su ema munasarjas siis, kui tema oli oma ema sees. Su DNA-le pandi alus sinu vanaemas.

16

Mõnes rakutüübis võib ühes rakus olla tuhandeid või rohkemgi mitokondreid, aga keskmiselt on neid inimrakus sada. Ühes mitokondris on umbes 5 mtDNA molekuli. Tõlkija märkus.

17

La Chapelle-aux-Saintsist 1908. aastal leitud luude tõttu tekkis stereotüüp küürus seljaga ja topakast koopainimesest. Kuid Eric Trinkausi 1980ndatel tehtud põhjalikum analüüs tõestas, et tegu oli 40aastase mehega, kes oli küüru jäänud osteartroosi tõttu, ning kaugeltki kõik neandertallased polnud säärase kehahoiakuga.

18

Tegelikult olid peaaegu kõik loomad selles filmis kriidiajastu omad, kuid pealkiri „Cretaceous Park“ oleks ilmselt raskem hääldada.

19

DNA-s on palju mutatsioonitüüpe, mis põhjustavad probleeme või evolutsiooni. Need kõik mõjutavad sell

---