mõjuvad, kui loodud on hea ja usaldav suhe.
Liisa on 37-aastane, tugevalt ülekaaluline, ahelsuitsetaja. Tal on seljataga terve rida ebaõnnestunud katseid oma elustiili muuta. Perearst on pin-gutanud mitu aastat ja kulutanud tema aitamiseks palju energiat. Eelmise visiidi käigus kaotas arst enesevalitsuse, frustreerituna ütles ta midagi enese kättevõtmise kohta, mistõttu Liisa lahkus arstikabinetist nuttes. Kui ta kolme nädala pärast tagasi tuli ja toolile istus, ütles ta: „Aitäh, et te viimane kord nii ütlesite, sain aru, et ma tähendan teie jaoks midagi. Olen sellest ajast alates kaks kilo alla võtnud.“
Vastuvõttude anatoomia
Laias laastus on patsiendi visiit jagatud kolmeks osaks, neist igal on oma eesmärgid ning tehnikad, mida kasutada. Kõige-pealt on patsiendi osa, kus arst proovib teadlikult ja aktiiv-selt kuulata seda, mida teab ainult patsient ise: mis on juhtu-nud, mida patsient tunneb, mõtleb ja ootab jne. Siis on arsti osa, kus arst keskendub diagnoosimisele ja meditsiinilistele andmetele anamneesi ja uuringute kaudu. Lõpuks on ühis-osa, kus proovitakse jõuda üksmeelele edasistes sammudes. Need kolm osa kuuluvad kõikidesse patsiendikesksetesse vastuvõtumudelitesse.
Seitse funktsiooni
Käesolev peatükk põhineb suhtlemise tunnustatud rahvus-vahelisel mudelil, Calgary-Cambridge’i mudelil (CCm), mis on kohandatud ka Eesti arstitudengite õpetamiseks. Mudeli sisu ja soovitused põhinevad põhjalikel uuringutel (vaata näiteks raamatut Silverman ja Kurtz „Skills for commu-nicating with patients“, 2005). CCm tuvastab konsultatsioo-nil seitset põhilist funktsiooni:
1. alustamine,
2. anamnees,
3. läbivaatus,
4. teavitamine ja planeerimine,
5. lõpetamine,
6. struktuur,
7. suhe.
Funktsioonid 6 ja 7 toimuvad alates hetkest, kui patsient kutsutakse ooteruumist kabinetti, kuni ta kabinetiukse enda taga kinni paneb. Tabel 1.4.2 näitab seitset funktsiooni ja nende eesmärki.
Kui funktsioonid ükshaaval läbi rääkida, võib jääda mulje, et need esinevad alati teatud järjekorras. Tegelikku-ses kerkivad erinevate faaside elemendid visiidi käigus mitu korda esile. Läbivaatus või vestlus tundlikel teemadel on vas-tuvõtu elemendid, mida ei saa eelnevalt täpselt paika panna.
Vastuvõtumudelite, tehnikate ja teatud vestluse „nippide“ õppimine võib alguses tunduda kunstlik. Me kõik oleme elu jooksul harjutanud sisse „loomulikud“ vestluse pidamise vii-sid. Harjutades muutuvad ka uued oskused automaatseks ja loomulikuks – nagu keel, mida hästi oskame.
72
Osa 1. Esmatasand
Esimene funktsioon: konsultatsiooni alustamine
Enne patsiendi sissekutsumist peaks arst tegema vaimset eeltööd: panema eelmise ülesande või eelmise patsiendi visiidiga seonduva kõrvale. Vastuvõtt tuleks teha ilma kat-kestuste ja häirimisteta. Seepärast peaks arst proovima süüa, hinge tõmmata, tualetis käia või kabinetti tuulutada, et isik-likud vajadused ei segaks järgmist vastuvõttu. Kasulik on lugeda patsiendi tervisekaarti ja mõelda, mida ta järgmise patsiendi kohta teab. Kui arst seejärel patsienti tervitab, saab ta talle pöörata täieliku tähelepanu pingevabal viisil. Halb ettevalmistus kiirustamise ja tähelepandamatuse tõttu on osutunud tavaliseks vigade tekkimise põhjuseks.
Esimesed hetked on määrava tähtsusega. Arst ja patsient vaatavad teineteist. Tervitamine ei ole pelk rituaal, vaid põh-jus panna tähele teise välimust ja käitumist. Kas arst annab tervitades kätt ja esitleb ennast ametlikult, on maitse ja kul-tuuri küsimus. Samas on käepigistus põhjus luua kehaline kontakt, austuse avaldus ja turvaline rutiin, kui arst ei ole kindel, kas ta on patsienti varem kohanud, või kui viimasest kohtumisest on palju aega möödas.
Arst peab andma patsiendile selgeid teateid selle kohta, kuhu viimane peab minema, milline on tema tool jne. Mõelda tuleks selle peale, kas patsient saab mugavalt istuda, kas talle langeb lambi- või päikesevalgus silma, ka tempera-tuur on sobilik ja õhk värske. Toolid peaksid olema teineteise suhtes nurga all, näiteks kahel pool kirjutuslaua nurka. Väl-tida tuleks laua jäämist arsti ja patsiendi vahele ning seda, et arst istub patsiendist palju kõrgemal. Telefonist ja arvuti-ekraanist põhjustatud häirimisi tuleks vältida.
Patsiendi probleemide ja oluliste teemade tuvastamine
Visiidi planeerimiseks peab arst looma esmase ülevaate patsiendi probleemidest ja soovidest. Tahapoole nõjatumi-sest ja patsiendile julgustavalt otsa vaatamisest võib piisata. Küsimused „Kuidas ma saan aidata?“ või „Mis on mureks?“ võivad hästi töötada.
Kuigi registreerimispäevikus võib konsultatsiooni põh-jusena olla märgitud peavalu, võib patsient tahta puudutada hoopis teisi teemasid ja arst võib seda õnnetul kombel takis-tada, öeldes kohe alguses: „Niisiis, teil on peavalu.“ Kokku-lepitud kontrolli korral võib vastuvõttu alustada lausega: „Näen, et te tulete vererõhukontrolli. Aga kas te soovite täna veel millestki rääkida?“ Arst peab aktiivselt looma võima-luse, et patsient võib välja tulla ka nn varjatud probleemiga.
Arsti jaoks võib olla ahvatlev saada kohe rohkem teada esimesena mainitud teema või probleemi kohta, kuid paljud uuringud on näidanud, et otstarbekam on julgustavalt kuu-lata ja minna edasi alles siis, kui kõik patsiendi kaebused on ära kuuldud ja kaardistatud. „Nii et teid vaevab pearinglus. Seda tuleb lähemalt uurida. Kas soovisite veel millestki rää-kida?“ Kui patsient mainib, et soovib tervisetõendit juhiloa jaoks, peaks arst näitama, et on aru saanud: „Hästi. Nii et teil on pearinglus ja juhiluba. Kas veel midagi?“ Patsiendi loetletud teemade kordamine peaks jätkuma, kuni patsient vastab arst küsimusele muude teemade kohta lõpuks eita-valt. Nimekirja koostanud patsient teeb selle faasi arsti jaoks lihtsamaks.
Kui patsiendi erinevad kaebused ja soovid on välja selgi-tatud, peaks kokku leppima nende tähtsuse järjekorra. Tihti
Tabel 1.4.2. Konsultatsiooni seitse funktsiooni: viis etappi ja kaks pidevat ülesannet. Antud on iga funktsiooni põhieesmärk.
Pidev
Vastuvõtu etapid
Pidev
6. STRUKTUUR
− planeerimine
− kokkuvõtted ja teetähised (üleminekud)
− tõhus ajakasutus
Eeltöö
7. SUHTE LOOMINE JA HOIDMINE
− usalduse loomine
− aktsepteerimine
− patsiendi kaasamine
− toetus
− empaatia näitamine
1. ALUSTAMINE
− luua esialgne usaldus
− saada mingi mulje patsiendi emotsionaalsest seisundist
− tuvastada patsiendi kõik probleemid ja arsti poole pöördumise põhjused nii palju kui võimalik (sõelumine)
− leppida patsiendiga kokku visiidi „päevakord“
2. HAIGUSLUGU (ANAMNEES)
− lasta patsiendil rääkida
− biomeditsiinilise perspektiivi lähem uurimine
− patsiendi perspektiivi lähem uurimine
3. KLIINILINE LÄBIVAATUS
− asjakohaste elundite läbivaatus või vaimsete funktsioonide uuring
4.