aktiivne ravipartner. Tabel 1.4.3 näitab kolme tüüpi oskusi, mis on hea suhtlemise osa. Kui kaugele igal alal minna, sõltub sellest, milliseks kujuneb konsultatsioon.
Kui arst ei ole saanud teada, mis patsiendil tema enda arvates viga on, kui tõsine probleem on ja mida tuleks teha, tekib oht, et arst uurib valet teemat ja et patsient ei taha arsti järeldustega nõustuda. Pinged ja konfliktid sõltuvust tekita-vate ravimite, haiguslehe või teatud uuringute soovi pärast kerkivad tavaliselt üles vastuvõtu viimases osas, seda siis, kui
arst ei ole juba varakult saanud ettekujutust patsiendi soovi-dest. Kui ema arvab, et tema kaheaastane laps vajab kõrva-valu vastu antibiootikume, on sellest lihtsam keelduda, kui arst uurib juba konsultatsiooni alguses ema soovid välja. Siis saab ema õppida olukorrast, ilma et ta tunneks ennast alan-datuna või hinnangu suhtes ebakindlana.
Viis võtmesõna
Patsiendi perspektiivi sügavamaks mõistmiseks peaks arst huvituma viiest asjast, mida võiks nimetada viieks võtme-sõnaks:
− ettekujutused,
− ootused,
− tunded,
− tagajärjed,
− eeldused.
Ettekujutused tähendavad seda, mida patsient arvab ja teab. Kas tal on mingi ettekujutus sellest, mis tal viga võiks olla, millest see probleem võiks tulla ja milleni see võiks viia? Kas tal on aimu sellest, et osad raviviisid on ohtlikud? Kui arst on patsiendiga ühel nõul, on juba palju tehtud. Kui ei ole, võib edasine vestlus anda arstile võimaluse selgitada oma aru-saamu, ilma et see põhjustaks konflikte ja ilma et see käiks patsiendi au pihta või et see teda kurvastaks.
Küsimust selle kohta, mida patsient mõtleb, saab sõnas-tada mitmeti: „Kas olete mõelnud, mis see võiks olla?“, „Ma näen sellele mõningaid seletusi, aga tahaksin hea meelega teada, mida te ise enne vastuvõtule tulemist mõtlesite?“
Ootused. Inimesel, kes läheb arsti juurde, on mingi-sugune ettekujutus sellest, mis vastuvõtu jooksul peaks sündima. Keegi ei tule arsti juurde ilma ootusteta. Tullakse näiteks sooviga, et saaks kiiresti saatekirja edasi kitsama eri-ala arstile, et teda uuritaks põhjalikult, et ta saaks haigus-lehe või infot. Kas patsient ootab, et „hea arst“ võtaks palju proove? Kas ta ootab, et arst juhiks vestlust? Kas laps on hirmul, et arsti juures tehakse midagi halba? Kui patsiendi ootused ei ole mõistlikud või realistlikud, on eriti tähtis see välja uurida. Siis peaks leplikult kuulama ja heatahtlikult patsiendi mõtted välja selgitama ilma näitamata, et temaga ei olda ühel nõul.
Patsient võib arvata, et arst saab iseenesest temast aru, ja pettub, kui see nii ei ole. Arst arvab end teadvat, mida
Tabel 1.4.3. Mis tuleks anamneesi põhjal välja selgitada.
Biomeditsiiniline perspektiiv
Patsiendi perspektiiv, viis võtmesõna
Taust ja kontekst
Mis juhtus?
Millised on sümptomid?
Sihipärane läbivaatus
Ettekujutused ja mõtted
Ootused arstivisiidile
Tunded ja mured
Tagajärjed elule
Eeldused (eluolukord, elulugu)
Varasemad haigused
Ravimid ja allergiad
Perekonnas esinevad haigused
Psühhosotsiaalsed olud
Elundite funktsioon
75
Osa 1. Esmatasand
patsient tahab, ilma temalt seda küsimata. Sõnastamiseks on mitmeid viise: „Teil on kolm päeva olnud palavik ja köha. Kas on midagi konkreetset, mida sooviksite, et mina nüüd teeksin?“, „Mida te ootate, kuidas saan mina teid täna aidata?“, „Teil on olnud aega selle peale mõelda. Kuidas me saaksime teid teie arust kõige paremini aidata?“ Võib-olla polegi patsiendil muid ootusi kui see, et ta saaks jagada oma muresid kellegagi, kes kuulab, samas kui arst arvab, et peab lahendama tohutuid probleeme.
Tunded on kesksel kohal, kui inimese tervis on ohus. Tavaline on sümptomitega seotud mure, vähemalt uute hai-guste korral. Uuringud näitavad, et arstid jätavad emotsio-naalse poole tihti tähelepanuta, võib-olla hirmust enda tunnete ja abituse ees. Kui arst teab, mida patsient tunneb, on aga tihti lihtsam talle lähemale jõuda. „Kas olete olnud mures, et see võiks olla vähk?“, „Enamik inimesi muutub ärevaks, kui tunnevad midagi rinnas, kas teiega on sama-moodi?“, „Mis te arvate, kuidas teie elu edaspidi välja nägema hakkab, nüüd, kui olete üksi jäänud?“
Emotsionaalne külg on kesksel kohal igasuguses juhen-damises ja ravis, ka somaatilises arsti-patsiendi suhtes. Emotsioonid määravad ära arstiga tekkiva suhte kvaliteedi. Eeliseks on see, kui arst näitab juba varakult üles empaatiat. Näiteks võib kasu olla reaktsioonidest: „See on teile olnud päris raske““ või ka „Oi, kui palju olete pidanud üle elama“, aga ka vaikus, pilk või hääletoon võivad edastada empaatiat. Patsiendi vihjetest võib kinni hakata: „Täiesti laastatud … Kas võiksite sellest lähemalt rääkida?“ või „Te tundute oma isast rääkides kurb.“
Helga Hallingul (37) on rohke veritsusega menstruatsioonid. Ta hakkab arstilt midagi küsima, ent katkestab ennast ise: „Ei, sel pole asjaga mingit pistmist.“ Ise aga näeb murelik välja. Arsti küsimusele: „Mis te tahtsite küsida?“, vastab ta, et tal on tekkinud reitele palju karvu. Arst küsib teiste virilisatsioonisümptomite kohta ja saab teada, et naise hääl on võib-olla veidi madalamaks muutunud. Uuringud paljastavad hormooni tootva kasvaja.
Tagajärjed. Tihti ei ole patsiendi põhiprobleem mitte tervise-mure, vaid selle igapäevaelu mõjutavad tagajärjed. Nikas-tatud hüppeliiges võib rikkuda väikelapse ema igapäeva; epilepsiajuhtum, mis toob kaasa juhilubade kaotuse, võib olla katastroof elukutselisele autojuhile. Krooniline hai-gus tähendab valulikke ümberkohastumisi koos kaasneva murega. Et arst saaks tuge pakkuda, peab ta teadma, millised tagajärjed terviseprobleemil on. Küsimus „Kuidas see teie elu mõjutab?“ võib patsiendi avanema panna ja ta jutustab oma mõtetest ja tunnetest.
Eeldused osutavad patsiendi elutingimustele. Mingisugu-sedki teadmised inimese igapäevaelust võivad olla vajalikud, et anda patsiendile tema vajadustega kohandatud abi.
Patsiendi üldine tervislik seisund on tähtis eeldus. Meid võib aidata terve rida sõnu: perekond, eriala (töö), finantsid, vaba aeg, minevik. Patsiendi majanduslik olukord, eluase ja suhted ülemuste, kolleegide, vanemate, abikaasa ja lastega
mõjutavad tugevalt tema heaolu, stressitaset ja võimet taluda tagasilööke ja haigusi. Pahameel ja ülekoormus või-vad põhjustada sümptomeid ja haigusi (migreen, põletikud, lihas-luukonnavalud). Minevik, mida iseloomustavad kiusa-mine ja ebaturvalisus, põhjustab tihti terviseprobleeme täis-kasvanuelus.
Ema tuleb arsti juurde oma tütre Viljaga (kuueaastane), kes on kaotanud söögiisu, on kahvatu ja tihti väsinud, samuti kaebab ta kõhuvalusid. Pere-arst näitab välja, et mõistab ema muret selles, et tegu võiks olla mõne tõsise haigusega, ja küsib, kuidas peres muidu olukord on. Tuleb välja, et mehe firma hakkab pankrotti minema ja et abikaasadevahelist suhet iseloomustab nääklemine ja kibestumine. Seejärel tegeleb arst Vilja prob-leemidega nii uuringute näol, et selgitada välja võimalik kehaline haigus, kui ka vesteldes vanematega lapse reaktsioonist ebaturvalisele õhkkon-nale perekonnas.
Tabel 1.4.4 annab ülevaate kasulikest teise funktsiooni oskustest.
Tabel 1.4.4. Info hankimise oskused.
Ülevaade patsiendi probleemidest
−