tellimusele püstitatakse ülesanne, luuakse töörühm (6–12 inimest, nendest intensiivselt tegutsevad 2–4 inimest), võimalikud asjatundjate alltöörühmad (4–8 inimest, nendest vähemalt 1 intensiivselt tegutsev).
2. Seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, mõisted (eeldatav tegevusaeg 4 nõupidamist x 10 inimest x 2 h).
3. Ettevalmistused esialgse teksti koostamiseks. Tellimuse suunast lähtudes sisaldab see:
– kehtiva seaduse kasutatavate osiste väljasõelumine,
– „euronõuete” kasutamise vajalikkuse väljaselgitamine,
– kohtulahendite arvestamise vajalikkus,
– maailmapraktika (sh EL-i) uurimine,
– mõjud ja seotus teiste seadustega,
(eeldatav tegevusaeg: 2 inimest x 175 h, st ca 1 töökuu).
4. Seaduseelnõu arutelu ja muudatused töögrupis (eeldatav tegevusaeg: kahe aasta vältel ca 18 istungit x 10 inimest x 3 h + materjalide ettevalmistamine ning muudetuste tegemine vastavalt istungil otsustatule 18 x 2 inimest x 8 h + töögrupi liikmete esitatud kirjalikud arvamused ning nende läbivaatamine ja sobitamine teksti 18 x 5 + 2 inimest x 1 h).
5. Seletuskirja ettevalmistamine (eeldatav tegevusaeg: 2 inimest x 16 h).
6. Ministeeriumisisene kooskõlastamine (eeldatav tegevusaeg: 10 lugevat peaspetsialisti/nõunikku x 10 h + 10 osakonnajuhatajat x 4 h + juhtkond 20 h).
7. Arvamuste küsimine huvitatud pooltelt ja liitudelt (eeldatav tegevusaeg: 10 huvitatud isikut x 2 inimest x 10 h).
8. Esitatud arvamuste läbivaatamine, arvesse võtmine/tagasilükkamine (eeldatav tegevusaeg: 10 arvamust x 2 inimest x läbivaatamine ja formuleerimine 4 h).
9. Ministeeriumide kooskõlastusring (eeldatav tegevusaeg: 10 ministeeriumi + 2 ametit x 5 inimest x 10 h).
10. Kooskõlastuste läbivaatamine ja hinnangute andmine (eeldatav tegevusaeg: 10 ministeeriumi x 2 inimest x 4 h + nõupidamised juhtkonnas 10 h).
11. Esitamine Riigikantseleile ja materjalide läbivaatamine, esitamine VV istungile (eeldatav tegevusaeg; 4 inimest x 10 h).
12. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri arvamused (eeldatav tegevusaeg: 2 x 4 inimest x 10 h).
13. VV istung ja otsuse vormistamine, materjalide esitamine Riigikogule (eeldatav tegevusaeg: 10 h).
14. Riigikogu kantselei vaatab läbi esitatud seaduseelnõu, Riigikogu juhatus määrab juhtivkomisjoni (eeldatav tegevusaeg: 20 h).
15. Juhtivkomisjon menetleb seaduseelnõud (eeldatav tegevusaeg: nõunik + komisjoni esindaja + 2 eelnõu esitaja esindajat vaagib eelnõud x 3 nõupidamist x 3 h + paranduste tegemine 2 x 2 inimest x 4 h + komisjoni istung 1 x 11 liiget + 1 ametnik x 1 h).
16. Esimesele lugemisele suunamine (eeldatav tegevusaeg: 10 h).
17. Esimene lugemine, seaduse tutvustamine (eeldatav tegevusaeg: 101 Riigikogu liiget + 10 ametnikku x 1 h).
18. Muudatusettepanekute tegemine (eeldatav tegevusaeg: 2 nõupidamist x nõunik + riigikogu liige +2 eelnõu esitajat x 4 h + muudatusettepanekute vormistamine/põhjendamine 2 inimest x 8 h + juhtivkomisjoni istung 1 x 11 liiget +2 ametnikku x 1,5 h).
19. Teine lugemine (eeldatav tegevusaeg: 101 Riigikogu liiget + 10 ametnikku x 2 h).
20. Muudatusettepanekute tegemine (eeldatav tegevusaeg: vt p 17).
21. Kolmas lugemine (eeldatav tegevusaeg: vt p 18).
22. Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse saatmine Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks (eeldatav tegevusaeg: 40 h).
23. Vabariigi Presidendi kantselei vaatab Riigikogu poolt vastu võetud seaduse läbi (eeldatav tegevusaeg: 3 inimest x 10 h) ja seadus kuulutatakse välja.
24. Riigiteatajas avaldamise protsess.
Seega saame kokku tublid 3600 ametniktundi, mis on ühe kõrgetasemelise ametniku peaaegu kahe tööaasta töömaht, ilma kohvi ja suitsupausideta ning ajata, mis kulub ühelt nõupidamiselt teisele minekuks. Kinnitan teile, et seadusloome ligi ei pääse teise, kolmanda ega neljanda järgu Inimesekesed. Harilikult tegelevad nendega ametkondade helgemad pead. Kui arvestada, et helgem pea maksab alates kahekordsest keskmisest palgast, kuni kantslerite, ministrite, Riigikogu liikmete ja presidendini välja, siis keskmiseks ametniktunni hinnaks võime arvestada kolm pool kuni viis pool keskmist palka kuus. Kui kas või pooled esitatud seaduseelnõud olid „tiputeritamised”, siis raiskasime sellisele tegevusele täiesti asjatult 300–400 ametniku aastase tööaja. Samas, nagu ma eespool mainisin, pole see ametnike töö tasuta, võib-olla oleksid võinud need ametnikud tühja kulutatud aja jooksul välja mõelda midagi perpertuum mobile’le lähedast. Kui me arvestame, et ATS-i muutmisega on „tegeletud” viisteist aastat, s.t vahetult selle kehtima hakkamisest peale, siis mitu perpertuum mobile’t oleksid need andekad ametnikud, kes on „tegelenud” selle seadusega, välja suutnud mõelda? Üldiselt tuleb märkida, et vaatamata väljendile „tiputeritamise” kohta, selline asjatu, lõputu, tulemusteta töö nüristab tarka Inimesekest. Jätkuv nüristamine toob kaasa juba pöördumatud muutused Inimesekese mõtteviisis ja mõttemaailmas, mille tulemusena ta ei suudagi enam midagi efektiivset ega uuenduslikku välja mõelda. Ja kulude poole tuleb lugeda muidugi kõik need kaasnevad kulud, mida me enne defineerisime: soe tuba koos puhtama ja kuivema tundega. Kui nüüd keegi Teadja-Inimesekene väidab, et minu konstruktsioon on vale, siis on see samasugune „arvamine” nagu minugi oma, sest vaevalt keegi mingit kronometraaži sellel alal toimetanud on. Aga oleks väga huvitav ja hariv teada. Enamgi veel, ma arvan, et kõigi seaduste esitamisel peaks selles seletuskirjas olema osas, mis käsitleb seaduse rakendamise maksumust, kohustuslikult ka seaduse ettevalmistamise kulud, sh selleks kulutatud kronometraažil põhinev aeg. Samasugune ajabilanss võiks olla ka kõigi arengukavade ja strateegiate kohustuslikuks lisaks. Olen ka ise kunagi proovinud sellist ajaarvestuse süsteemi juurutada ja sellest ilmnes väga palju huvitavat. Ütleme niimoodi, et kogu süsteemi ilu jäi täiel määral kasutamata tööturu olukorra tõttu, kus tööd sai ka selline Inimesekene, kes vaid posti najal püsti seisis ja kelle suust sooja õhku tuli. Kuid kindlasti oli sellel märgatav distsiplineeriv mõju (kaua sa ikka nädalast nädalasse kirjutad, et poleerisid aparaadi optilist telge). Selle süsteemi ilu on selles, et ka need, kes teevad keskendunult ei midagi, peavad hakkama mõtlema. No kui mitte tööle ja tulemustele, siis vähemalt sellele, milliseid uusi tegevusi kronometraažitabelisse kirjutada.
Ega „tiputeritamine” vaid seadusloomega piirdu, see lämmatab tegusate Inimesekeste toimimisvõimalusi igal sammul. Selleks, et saada oma täiesti õigustatud kulutuste katteks ja teenuse riigile müümiseks ressursse, tuleb iga aasta tegeleda tänapäevaste muinasjuttude kirjutamisega. Neid muinasjutte nimetatakse nüüd hellitavalt arengukavadeks. Seega saame jälle kord kokku üüratu määra asjatult kulutatud ametniktunde, kui aga korrutame selle ametniktundide arvu läbi iga aasta koostatavate/uuendatatavate arengkavade ja strateegiatega, saame megahüper hulga (raisatud) ametniktunde. Ja nagu reklaamis öeldakse „ … aga see pole veel kõik, lisaks saate veel …” Mida? Õige vastus on – kontrollimise. … ja ka see pole veel kõik, sest lisaks saate veel ka kontrollijad. Ja niimoodi iga aasta. Eelarve koostamisel mõtlevad Inimesekesed välja „uusi tegevusi” ja aasta jooksul püüad leida kangelaslikult võimalusi, et kontrollijatele selgitada, et esitatud muinasjutt on tõene, püüdes seda toetada eredate väljavõtetega Euroopa muinasjutust. Tegelikult on arengukava nagu tudengi põhjendus laborijuhatajale, et piiritust läheb ilmtingimata vaja aparaadi optilise telje puhastamiseks. Analüüsime veidi, kuidas koostatud kavad aitavad meid arendada või tekitab see meis hoopis arengupeetust? Kui vaadata meie ametkondade kodulehekülgi, siis leiame sealt kümnete kui mitte sadade viisi arengukavasid, strateegiaid ja programme. Arveametnikuna meeldiks mulle, et iga arengukava ja strateegia peaks olema ka rahaliste ressurssidega kaetud. See on nagu autosõiduga, kui on kavas sõita Peamisest Linnast Vaimupealinna, siis selleks eraldatakse sõitjale näiteks X l bensiini. Samas, kui mu auto on nii kulukas, et võtab X+Y l, tuleb teha otsus,