klass8. õ.-a.
* Sulgudes haridusministeeriumi kavas antud tundide arv.
1937. aasta oktoobris määrati riigihoidja otsusega saksa keel Tallinna II Progümnaasiumis ametlikult teiseks võõrkeeleks.288
Samal kuul sedastas pedagoogikanõukogu, et keemia tuleb õppeainena koolitunnistusel eraldada loodusteadusest, sest keemia on arenenud täiesti iseseisvaks õppeaineks. Eriti häiriv oli ühishinne n.n. vana gümnaasiumi Vr klassis, kus loodusteadust oli nädalas üks tund, keemia praktilisi töid aga kaks tundi. Pedagoogikanõukogu pöördus ka haridusministeeriumi poole palvega võimaldada edaspidi II Gümnaasiumis anda keemia praktilisis töid kaks lisatundi nädalas, sest uus tunnikava kõnealust praktikumi ette ei näinud. Pöördumises rõhutati, et keemia on igapäevaeluks väga vajalik õppeaine ning põhjalikud teadmised selles valdkonnas loovad soodsa eelduse kõrgkoolis edasiõppimiseks. Toonitati ka, et kooli moodsaimal viisil sisustatud labor ei tohiks jääda piisava rakenduseta.289
1938. aasta mais taotles Reaali pedagoogikanõukogu (tollal hakati juba kasutama ka nimetust õppenõukogu) taas luba kõrvalekaldeiks keskkooli ja gümnaasiumi ametliku tunnikavaga võrreldes. Kool taotles enesele õigust, võtta tunnikavva erinevate koolitüüpidele valitavaist õppeaineist järgmised ainetunnid: gümnaasiumi (reaalharu) I klassis (10. õ.-a.) – loodusteadust üks tund, usuõpetust kaks tundi; II klassis (11. õ.-a.) – keemia praktilisi töid kaks tundi, usuõpetust üks tund.
Progümnaasiumi I ja II klassis (5. ja 6. õ.-a.) – usuõpetust kaks tundi; III klassis (7. õ.-a.) – usuõpetust kaks tundi ja teist võõrkeelt (inglise k.) üks tund; IV klassis (8. õ.-a.) – usuõpetust üks tund ja esimest võõrkeelt (saksa k.) üks tund; V klassis (9. õ.-a.) – usuõpetust üks tund ning ajalugu ja kodanikuõpetust üks tund.
Reaalkooli I klassis (7. õ.-a.) – usuõpetust üks tund ja teist võõrkeelt (saksa k.) kaks tundi; II klassis (8. õ.-a.) usuõpetust üks tund ja esimest võõrkeelt (inglise k.) üks lisatund; III klass (9. õ.-a.) – usuõpetust üks tund ja ajalugu üks tund. Samas klassis vähendati matemaatika tundide arvu ühe tunni võrra, et õpetada selle arvelt keemiat, mida ajutiste kavade põhjal läbi võeti.290
Õpikute standardiseerimine ja kooskõlastamine
Juba 1937. aastal oli haridusministeerium võtnud kavva õpikute standardiseerimise. Teeneka koolimehe Märt Raua pooldaval hinnangul tehti seda selleks: „et teha lõpp õpilaste ekspluateerimisele koolikirjanike ja kirjastajate poolt. Õpikuid ilmus igal aastal nagu seeni sügisel. Nende kirjutamine ja kirjastamine kujunes tulutoovaks. Iga paari aasta tagant ilmusid uued „parandatud, muudetud ja täiendatud trükid”, mille kõrval varem ostetud raamatuid ei saanud kasutada. Uuenduste tuhinas vahetasid koolid kiiresti õpikuid. Isegi naaberkoolides olid kasutamisel ühes ühed, teises teised raamatud. Kui vanemail tuli elukohta vahetada, pidid lapsed endised õpikud kõrvale heitma ja uued muretsema. Kehvadel ja lasterikastel perekondadel oli see koormav. Ministeeriumile tuli järjest nõudmisi, et õpikute alal kindel kord loodaks. Ministri tähelepanu sellele juhtis ka valitsus. Ministeerium tegi korralduse, mis takistas õpikute kiiret vahetust, aga vanemate elukoha vahetamisel oli sellest vähe kasu. Kõige selle tagajärjel tegi kooliosakond julge otsuse – standardiseerida õpikud. Selle üle nurisesid koolikirjanikud ja kirjastused.”291
1937. aastal avaldatigi esimeste n.-ö. ainulubatud raamatutena „Eesti koolilugemik” ning „Matemaaatika õpik” progümnaasiumi I (5. õ.-a.) ja II klassile (6. õ.-a.) ning algkoolide 5. ja 6. õppeaasta jaoks, millele järgnesid standardiseeritud matemaatikaõpikud keskkooliklassidele. Paari-kolmeaastase katseaja järel kavatseti ühtlustamist laiendada ka muudele aineõpikutele. Need sammud tekitasid vaidlusi ning koolikirjanike ja kirjastuste vastuseisu. Õpetajate Koda jäi standardiseerimise suhtes kõhklevale ja pigem ettevaatlikule seisukohale, leides, et kuna kool on parasjagu (ümber)kujunemisjärgus, siis ainukehtestatud õpikud pigem takistavad, kui ergutavad koolielu edenemist. Samuti leiti, et kohustuslike õpikute aluseks on võetud vanemad kooliraamatutüübid ning jäetud kõrvale moodsamad ja pedagoogiliselt paremad õpikud. Ka üks põhieesmärke – raamatute odavus – jäi täitmata, sest ministeerium andis väljavalitud õpikukoostajaile mõningaid rahalisi soodustusi ning kirjastajad omakorda hankisid eesõigusi raamatute levitamiseks.292
Ministeerium hoidis silma peal ka õpikuil, mida koolid soovisid kasutusele võtta. 1938. aasta algul antud korralduse alusel pidid koolid igal aastal 1. juuliks esitama koolide peainspektorile nende õpikute nimekirja, mille vastu senikasutatud õpperaamatud otsustati uuel õppeaastal välja vahetada.293
1938. aasta juunis saatis Reaali õppenõukogu vabanduskirja ministeeriumisse, milles ta teatas, et ei jõua asjaomast nimekirja tähtajaks ära saata, kuna esialgu puudusid 1. augustist 1938 kehtima hakkavatele õppekavadele vastavad õpikud ning mitmes õppeaines olid õpikud standardiseerimisel.294
Milline oli õpikute seis pärast olulisi reforme koolipõllul, seda kajastab mingil määral ka kasutusele võtta plaanitavate õpperaamatute nimekiri (koolitüüpide ja klasside kaupa), mida Reaali pedagoogikanõukogu esitas ministeeriumile 1938. aasta septembri algul. Nimistust ilmneb ka, et tõsine standardiseerimine oli käsil just matemaatikaõpikute osas.
II Reaalkool:
I klass (7. õ.-a.) – Algebra standardiseeritud õpik ilmumisel, A. Vaga „Taimeriigist” (reaalk. I kl.), J. Adamson „Ajalugu III”.
II klass (8. õ.-a.) – Algebra standardiseeritud õpik ilmumisel, M. Simre „English Grammar” (ilmumisel), „The Fifth Form at St. Dominic’s”, V. Simre „Zooloogia. Selgrootud” (progümn. III kl., uus trk. ilmumisel).
III klass (9. õ.-a.) – Algebra standardiseeritud õpik ilmumisel.
II Progümnaasium:
I klass (5. õ.-a.) – Matemaatika standardiseeritud õpik ilmumisel, J. Adamson „Ajalugu I”.
II klass (6. õ.-a.) – J. Kents „Maateadus” (progümn. II kl., ilmumisel), J. Adamson „Ajalugu I”, J. Adamson „Ajalugu II” (ilmumisel).
III klass (7. õ.-a.) – Algebra standardiseeritud õpik ilmumisel, V. Simre „Zooloogia õpperaamat” (progümn. III kl., uustrk. ilmumisel), J. Adamson „Ajalugu I”, J. Adamson „Ajalugu II” (ilmumisel).
IV (8. õ.-a.) ja V klass (9. õ.-a.) – Algebra standardiseeritud õpik ilmumisel.
II Gümnaasium:
I klass (10. õ.-a.) – Matemaatika standardiseeritud õpik ilmumisel, J. Lang „Füüsika” (gümn. I kl., ilmumisel), J. Adamson „Ajalugu” (gümn. I kl.), M. Simre „English Grammar” (ilmumisel).
II klass (11. õ.-a.) – Matemaatika standardiseeritud õpik ilmumisel, K. Mihkla „Eesti kirjanduse ülevaade II”, M. Simre