selgitama uute õpikute vajaduse, määrama kindlaks eri õpikute sisu ning mahu nõuded ja põhimõtted, samuti vaatama läbi ja andma hinnanguid õpikute käsikirjade kohta.296
Eri koolitüüpide õppekavade ühtlustamine
1938. aastal ühtlustati algkooli 5. ja 6. ning progümnaasiumi I ja II klassi (5.–6. õ.-a.) tüüpõppekavad, samuti ka reaalkooli ja progümnaasiumi õppekavad.
1. augustist 1938 jõustus keskkooli ja gümnaasiumi uus õppekava (tabel 16), mille üldpõhimõtted olid jäänud samaks ning seega pedagoogikanõukogul jätkuvalt suhteliselt head võimalused kava mugandamiseks oma vajadustele vastavaks.297 Allpool on ära toodud üksnes keskkooli õppekava, sest gümnaasiumi õppekavas tehtud muudatused olid eelmisega võrreldes väga väikesed.
Keskkooli tüüpõppekava298 Tabel 16
| Õppeained | Koolitüübid, klassid, nädalatunnid | |||
| Reaalkool | ||||
| I klass7. õ.-a. | II klass8. õ.-a. | III klass9. õ.-a. | Kokku | |
| Eesti keel | 4 | 4 | 4 | 12 |
| I võõrkeel | 6 | 4 | 6 | 16 |
| II võõrkeel | – | 3 | 3 | 6 |
| Ajalugu ja kodanikuteadus | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Matemaatika | 4 | 4 | 4 | 12 |
| Loodusteadus | 2 | 1 | 1 | 4 |
| Tervishoid | – | – | 1 | 1 |
| Füüsika | – | 2 | 2 | 4 |
| Keemia | – | 2 | – | 2 |
| Maateadus | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Joonistamine ja joonestamine | 2 | 1 | 1 | 4 |
| Riigikaitseõpetus | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Võimlemine | 2 | 2 | 2 | 6 |
| Laulmine | 1 | 1 | 1 | 3 |
| Usuõpetus ja valitav aine | 3 | 2 | 2 | 7 |
| Kokku | 30 | 32 | 33 | 95 |
| Õppeained | Koolitüübid, klassid, nädalatunnid | |||||
| Progümnaasium | ||||||
| I klass5. õ.-a. | II klass6. õ.-a. | III klass7. õ.-a. | IV klass8. õ.-a. | V klass9. õ.-a. | Kokku | |
| Eesti keel | 5 | 5 | 4 | 4 | 4 | 22 |
| I võõrkeel | 5 | 5 | 4 | 3 | 3 | 20 |
| II võõrkeel | – | – | 3 | 3 | 3 | 9 |
| Ajalugu ja kodanikuteadus | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Matemaatika | 5 | 4 | 4 | 4 | 4 | 21 |
| Loodusteadus | 3 | 2 | 2 | – | 1 | 8 |
| Tervishoid | – | – | – | 2 | 2 | 4 |
| Füüsika | – | – | – | 2 | 2 | 4 |
| Keemia | – | – | – | 2 | – | 2 |
| Maateadus | 2 | 2 | 2 | 2 | – | 8 |
| Joonistamine ja joonestamine | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Riigikaitseõpetus | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Võimlemine | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Laulmine | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 5 |
| Usuõpetus ja valitav aine | 2 | 2 | 3 | 2 | 2 | 11 |
| Kokku | 29 | 29 | 31 | 31 | 32 | 152 |
1. augustist 1938 lõpetasid ametlikult töö 1922. aasta seaduse alusel töötanud keskkoolid, s.h. ka Reaalis, kus ellu astus Linna Poeglaste Gümnaasiumi, selle koolitüübi viimane lend.
1938. aastal ilmutati omaette üllitisena ka esimesed koondõppekavad – „Algkooli, keskkooli, gümnaasiumi õppekavad”.299
1. augustist 1938 jõustunud ja 26. augustil avaldatud täiendav algkooli, keskkooli ja gümnaasiumi õppekava määrus piiritles, et ära toodud õppekavaga võrreldes, tohtis aine mahtu muuta või ainet käsitleda mõnes muus klassis üksnes ministeeriumi igakordsel loal. Aine läbivõtmise järjekorra klassi piires võis määrata õppenõukogu õpetajate ettepanekute põhjal.300
Samuti jõustus määrus, millega keskkooli osas kinnistati kõikides klassides kaks tundi riigikaitseõpetust ning 8. õppeaastast alates kooliaasta lõpus kokkuvõttena kümme n.n. riigikaitse eripäeva. Selle määrusega laiendati riigikaitse õpetust ka kõigile algkooliklassidele.301
Riigikaitseõpetus jäi õppekavadesse tosinaks aastaks. Selle eriala vajalikkuse üle on mõtisklenud endine koolipoiss H. Taremäe (1941): „Tagantjärele vaadates võiks ehk mõni leida, et see kõik oli asjatu, et see oli poiste üleliigne vaevamine ja üleüldse üks tühi töö. Aga kas oli? Eesti koolide õppekava oli laialdane ja küllalt põhjalik, nagu seda on võinud konstateerida need, kellel hiljem on olnud võimalus oma haridust jätkata väljaspool kodumaad. Palju sellest, mida koolis õpiti, on ununenud, aga midagi on sellest kõigest olnud kasu, ilma et me alati oleksime seda tähele pannud. Sama lugu on ka riigikaitse õpetusega. Noortesse sisendati distsipliini ja korratunnet. Nad said praktilisi kogemusi ja pidid tihti läbi tegema füüsilisi pingutusi. Mis kõik neid valmistas ette eluks. Ja paljudele poistest tuli õpitu kasuks Teise Maailmasõja päevil, kus endisi koolivendi võitles erinevates mundrites.”302
Milliseid muudatusi tõi aga uus keskkooli tüüpõppekava 1937. aasta omaga võrreldes? 1938/39. õppeaastal kasvas reaalkoolis esimese võõrkeele tundide arv (tabel 16) ühe nädalatunni võrra (III kl. / 9. õ.-a.) ning kuue tunniga lisandus kavva teine võõrkeel. Kahe nädalatunni võrra oli kärbitud matemaatika, joonistamise ning usuõpetuse (ja valitavad ainete) tunde, ühe tunni kaotas tervishoid. Tundide üldarv – 95, jäi samaks.
Progümnaasiumis oli lisatud üks tund matemaatikat, loodusteadust ning usuõpetust (ja valitavaid aineid) ning kärbitud kahe võrra matemaatika tunde. Kokkuvõtte kasvas tundide üldarv ühe tunni võrra – 152-ni.
Gümnaasiumi reaalharu (R1) õppekavas muudatusi peaaegu polnud. Lisandunud oli vaid üks nädalatund maateadust (V kl./12. õ.-a.) ning seda usuõpetuse ja valitavate ainete arvelt. Teise reaalharu (R2) õppekavas oli sama muudatus, lisaks ühe maha võetud tervishoiu tunni asemel anti viimases klassis uue kava järgi üks tund filosoofiat.303
1938/39. kooliaastal moodustas Majandusliku Erikooli õppekavast ühe osa suvepraktika. Selle sooritamise kohta pidid II klassi (11. õ.-a.) õppurid esitama asjakohased tunnistused, mille pedagoogikanõukogu läbi vaatas ja kinnitas.304 Kool otsustas paluda linnakoolivalitsuselt luba anda II klassis üks tund filosoofiat ja III klassis (12. õ.-a.) üks tund kosmograafiat kooli ülalpidaja kulul.305
Saksa keel hakkas Reaalis esimese võõrkeele positsioone loovutama ulatuslikumalt alles pärast 1937/38. õppeaastat. Isegi veel 1939/40. õppeaastal oli II Progümnaasiumi IV ja V klassis (8. ja 9. õ.-a.) esimeseks võõrkeeleks saksa keel.306
Haridusministeeriumi 25. augusti 1938. aasta ringkiri uute õppekavade kasutuselevõtu kohta andis koolmeistritele jälle lisatööd, et uusi kavu vanadega klappima panna. Kuidas seda tegema pidi, seda ütles ministeerium neile ette.
Progümnaasiumis, samuti reaalkooli ja gümnaasiumi I klassis nõuti 1938/39. õppeaastal õppetöö täies mahus ümberkorraldamist 19. märtsil 1938 kinnitatud õppekavade järgi. Samade koolitüüpide muudes klassides tuli ajutiste ja uute õppekavade vahelised erinevused ühtlustada 1939. aasta kevadeks. Kui mingi aineosa üleviimisel vanema klassi kursusesse oli madalama klassi kursus muutunud kergemaks, siis tuli aega kasutada kordamiseks ja aine süvendamiseks või mõne muu aine kohandamiseks uute õppekavadega. Kui mõni õppeaine (või osa sellest) tuli 1938. aasta õppekavade järgi käsitlemisele nooremas klassis kui ajutised kavad ette nägid ning aine on käsitlemata, siis tuli see aine läbi võtta mõnes vanemas klassis.
Progümnaasiumides ja reaalkoolides olid 1938. aasta õppekavadega kohandatavad suuremate muudatusteta järgmised õppeained: emakeel, võõrkeeled, matemaatika, tervishoid, joonistamine ja joonestamine, võimlemine, laulmine ning usuõpetus. Ülejäänud õppeainetega oli asi keerulisem.
Ajaloos ja kodanikuteaduses