Märt Karmo

Must-kuldne müts me peas II


Скачать книгу

reaalharus oli see number vaid 54).

      1937. aasta juulis avaldati ka täiesti uue – kolmeaastase õppeajaga kõrgema astme majanduskooli ehk kommertskooli tunnikava määrus, mis hakkas samuti kehtima 1. augustist 1937 (tabel 13).

      Kommertskooli tüüptunnikava278 Tabel 13

Klassid/nädalatunnid
ÕppeainedI klass10. õ.-a.II klass11. õ.-aIII klass12. õ.-a.Kokku
Eesti keel3339
I võõrkeel44412
II võõrkeel3339
Ajalugu33
Matemaatika224
Füüsika224
Keemia ja keemiline tehnoloogia22
Tervishoid11
Kaubateadus (praktikaga)224
Kaubandusaritmeetika224
Kirjavahetus22
Raamatupidamine235
Masina- ja kiirkiri1124
Kodaniku-, kaubandus- jamajandusteadus(ühistegevusõpetusega)2226
Bürookorraldus- ja büroopraktika22
Eelarved ja statistika22
Majandusgeograafia22
Võimlemine2226
Riigikaitseõpetus2226
Usuõpetus112
Laulmine1113
Vabatahtlikud ained3227
Kokku33333399

      Eriõppeainete alusel võib öelda, et kooli eesmärk oli valmistada ette omavalitsus-, raudtee- ja sideametnikke.

      Määruse seletav osa ütles, et peale tunnikavas loetletud ainete õpetatakse väljaspool tunnikava üks tund koorilaulu (neile, kes on kaasatud koori).

      Usuõpetus ja vabatahtlikult õpitavad ained jäid koolile sunduslikuks, kuid õpilastele vabatahtlikuks. Nende ainete valik tuli kohaliku koolivalitsuse kaudu esitada kinnitamiseks ministeeriumile. Pedagoogikanõukogu võis II (11. õ.-a.) ja III klassi (12. õ.-a.) õppureile määrata väljaspool tunnikava iseseisvaid harjutusi kirjutusmasinal, kuid mitte rohkem kui kord nädalas. II klassi lõpetanuile oli ette nähtud kuuenädalane suvepraktika asutustes, büroodes või äriettevõtteis. Kooli direktor võis koos pedagoogikanõukogu põhjendusega taotleda ministeeriumi luba väiksemate muudatuste tegemiseks tunnikavva.279

      Reaalis Tallinna II Gümnaasiumi kõrvale asutatud kõrgema astme, esialgu kahe-, hiljem kolmeaastase õppeajaga majanduslik eriõppeasutus sai nimeks Tallinna Majanduslik Erikool. Kooli õppekava ühtlustati kommertskoolide I ja II klasside õppekavaga.

      Reaali pedagoogikanõukogu avaldas heameelt, et keskkooliosa kahe klassi lõpetanuist said needki, kes gümnaasiumisse ei pääsenud, jätkata õpinguid uues kõrgemas kutsekoolis, mis töötas väärikas koolimajas heades tingimustes ning võis kasutada gümnaasiumi õppekabinette ja -vahendeid, „mille poolest II Gümnaasium on üks täielikumaid Tallinnas.”280

      Poiste toonaseid muretsemisi on talletanud E. Vesk (1940): „Paljudele poistele hiilis pikkamööda mure südamesse asjaolust, et keskkoolis oli meil kaks paralleelklassi. Uus Reaalgümnaasium öeldi tulevat ainult üheklassilisena. Mis juhtub nendega kes gümnaasiumi sisseastumise võistluseksamil jäävad ukse taha? Kolmeklassilise keskkooli haridusega polnud palju peale hakata. Ülikool neid mehi muidugi ei aktsepteerinud. Olude sunnil võttis Sõjakool siiski paari aasta vältel aspirandiks vastu neid poolelijäänud kooliga mehi (vist).

      Sellele ummikule pakkus elu siiski õnneliku lahenduse ka neile, kes gümnaasiumi siiski lõpetada tahtsid. Teatati uue kooli avamisest ühe klassina, Majanduse Erikooli nime all. Kolmeaastane kõrgem kutsekool – sellest kujunes suurepärane õppeasutus. Ja südameis olime kõik üks-sama Reaal! Ekstra aasta koolis aitas meil pisku võrra küpseda ja enesekindlust kasvatada. Päris kadumaläinuks meie elus seda aega kuidagi pidada ei saa.”281

      Õppekavade värskendamine Reaalkoolis

      Majanduslik Erikool (mis alustas tööd esialgu vaid I klassiga, tegi ministeeriumile ettepaneku kinnitada alljärgnev õppekava, millest kindla osa moodustasid majanduslikud eriained.282

      Majandusliku Erikooli õppekava 1937/38. õppeaastaks283 Tabel 14

ÕppeainedKlass/nädalatunnidÕpetajad
I klass (10. õ.-a.)
Eesti keel3V. Kõrv
Inglise keel (I võõrkeel)4E. Saue
Saksa keel (II võõrkeel)3P. Martinson
Ajalugu3J. Tandre
Matemaatika2A. Luik
Füüsika2V. Kask
Keemia ja keemiline tehnoloogia2V. Kristjansen
Kaubandusaritmeetika2J. Tammo
Masinakiri2E. Kana
Kodaniku-, kaubandus- jamajandusteadus2J. Tammo
Võimlemine2V. Resel-Resev
Riigikaitseõpetus2K. Lind, V. Oja
Usuõpetus1F. Stockholm
Laulmine1V. Toomingas
Joonistamine ja joonestamine2L. Oskar
Kokku33

      Pedagoogikanõukogu oli siin vabatahtlikult õpitavate ainete arvel lisanud ühe ajaloo-, ühe masinakirja ning ühe joonistamistunni.284 Tunniplaani kuulus ka usuõpetus ning 1937/38. õppeaastal leidus Tallinna Majanduslikus Erikoolis vaid üks õpilane (30-st), kes ei õppinud usuõpetust.285

      1937. aastal jõustunud seaduse kohaselt võis gümnaasiumisse astuda ka pärast reaalkooli lõpetamist, kuid see oli ametliku õppekava erinevuse tõttu raskem. Just seetõttu tegigi Reaali pedagoogikanõukogu tegelikult kasutatavasse õppekavva oma täiendusi. 1937. augustis palus kool kinnitada n.n. üleminekuaja õppekava nii II Reaalkoolile kui ka II Progümnaasiumile (tabel 15).

      Koolireformiga määrati progümnaasiumides kohustuslikuks kaks võõrkeelt ja reaalkoolides üks, ometi plaanis Reaali pedagoogikanõukogu õppekavasse usuõpetuse tundide vähendamise arvel ka teise võõrkeele, et II Reaalkooli lõpetanu poleks edasiõppimisel (gümnaasiumis või kõrgema astme kutsekoolis) halvemas olukorras kui Progümnaasiumist tulnu. Kuna keemiaprogramm oli 9. õppeaastaks (III kl.) juba läbi võetud, suurendati keemia tundide arvel loodusteaduse ja füüsikatundide arvu. Progümnaasiumi V klassis (9. õ.-a.) oli esimese võõrkeele nädalatunde suurendatud kahe tunni võrra viie tunnini. Keeletunde oli lisatud peamiselt usuõpetuse ja võimlemistundide arvel. 286 Märkimist väärib ka tundide üldarvu vähenemine kõikides klassides kümnendi keskpaigaga võrreldes.

      Tallinna Linna II Reaalkooli ja II Progümnaasiumi õppekava 1937/38. õppeaastal287 Tabel 15

ÕppeainedKlassid / nädalatunnid
Reaalkool
I klass7. õ.-a.II klass8. õ.-a.III klass 9. õ.-a.Kokku
Eesti keel44412
Matemaatika54 (5)*413
Loodusteadus221 (–)5
Keemia– (2)
Füüsika23 (2)5
Tervishoid22
Maateadus2226
Ajalugu ja kodanikuteadus2226
Saksa keel(I võõrkeel)55515
Inglise keel(II võõrkeel)2 (–)4 (–)3 (–)9
Joonistamine ja joonestamine2226
Võimlemine21 (2)1 (2)4
Riigikaitseõpetus2226
Laulmine1113
Usuõpetus