ja majandusteadus
Võõrkeele tundide suurele mahule vaatamata palus Reaali juhtkond ka 1939/40. õppeaastal ministeeriumilt õigust valitava aine tundide arvel hakata teist võõrkeelt (saksa keelt) õpetama (2 nädalatundi) juba II Reaalkooli I klassist (7. õ.-a.), et õpilased saaksid võõrkeeltes II Progümnaasiumi õpilastega võrdse ettevalmistuse.314 Valitavate ainete arvel sooviti ka II klassi (8. õ.-a.) jaoks juurde saada üks tund esimest võõrkeelt ja III klassile (9. õ.-a.) üks ajalootund nädalas.
Tallinna II Poeglaste Kommertskooli õppekava ja õpetajad 1939/40. õppeaastal315 Tabel 18
| Õppeained | Klassid/nädalatunnid | ||||
| I klass10. õ.-a. | II klass11. õ.-a. | III klass12. õ.-a. | Kokku | Õpetajad | |
| Eesti keel | 3 | 3 | 3 | 9 | K. Mihkla,K. Taev |
| I võõrkeel(inglise k.) | 4 | 4 | 4 | 12 | J. Variste |
| II võõrkeel(saksa k.) | 3 | 3 | 3 | 9 | B. Etruk,P. Martinson |
| Ajalugu | 3 | – | – | 3 | J. Tandre |
| Matemaatika | 2 | 2 | – | 4 | V. Kask |
| Füüsika | 2 | 3 | – | 5 | P. Ederberg (al.14.11.38 – G. Mets, V. Kask) |
| Keemia jakeemilinetehnoloogia | 2 | – | – | 2 | V. Kristjansen |
| Tervishoid | – | – | 1 | 1 | A. Lipping |
| Joonistamine | 2 | – | – | 2 | E. Ole |
| Kaubateadus | – | – | 2 | 2 | A. Viirmaa |
| Kaubandus-aritmeetika | 2 | 2 | – | 4 | J. Maisma |
| Kirjavahetus | – | 2 | – | 2 | A. Viirmaa |
| Raamatupidamine | – | 3 | 2 | 5 | A. Kukk |
| Masinakiri | 2 | 1 | – | 3 | E. Kana |
| Majandus- jakaubandusteadus | 2 | 1 | 1 | 4 | A. Viirmaa |
| Kodaniku-õpetus jaadministra-tiivteadus | – | 1 | 1 | 2 | K. Koljo |
| Bürookorraldus | – | – | 2 | 2 | A. Viirmaa |
| Eelarve ja statistika | – | – | 1 | 1 | A. Viirmaa |
| Majandusgeograafia | – | – | 2 | 2 | A. Viirmaa |
| Võimlemine | 2 | 2 | 2 | 6 | V. Resel-Resev |
| Riigikaitse õpetus | 2 | 2 | 2 | 6 | K. Lind, A. Loit |
| Usuõpetus | 1 | 1 | 1 | 3 | F. Stockholm |
| Laulmine | 1 | 1 | – | 2 | V. Toomingas |
| Raudteedeekspluatatsioon | – | 2 | 2 | 4 | E. Kasak |
| Postindus | – | – | 2 | 2 | H. Tõugu |
| Toll ja transport | – | – | 2 | 2 | P. Poom |
| Kokku | 33 | 33 | 33 | 99 | |
| + 1 tund koorilaulu |
Progümnaasiumis taotleti valitavate ainete arvel III klassis (7. õ.-a.) juurde ühte nädalatundi matemaatikat, IV klassile (8. õ.-a.) ühte tundi esimest võõrkeelt ja V klassile (9. õ.-a.) ühte ajalootundi.
Gümnaasiumis sooviti valitavaid aineid kasutada selleks, et I klassis (10. õ.-a.) suurendada nädala tundide arvu I klassis ühe loodusteaduse ja ühe esimese võõrkeele tunni võrra, samuti võtta II klassis (11. õ.-a.) juurde kaks tundi keemia praktikumi ning III klassis (12. õ.-a.) üks tund emakeelt ja üks tund esimest võõrkeelt.
Peale ülatoodud tabelis näidatud tundide nähti iga klassikomplekti jaoks ette ka üks tasuline klassijuhataja tund.
Usuõpetust kavandati kõigis II Reaalkooli ja II Gümnaasiumi klassides ning II Progümnaasiumi IV (8. õ.-a.) ja V klassis (9. õ.-a.) anda üks tund nädalas, Progümnaasiumi I, II ja III klassis (5.–7. õ.-a.) aga kaks tundi nädalas. Apostliku õigeusklike jaoks plaaniti II Reaalkoolis ja II Gümnaasiumis üks rühmatund ning II Progümnaasiumis kaks rühmatundi nädalas.316
Keel- ja puhkpilliorkestri harjutusteks varuti linna koolivalitsuse loal kuus rühmatundi nädalas.317
Õppepraktika Majanduslikus Erikoolis ja II Poeglaste Kommertskoolis
Uut tüüpi kõrgemas kutsekoolis – Majanduslikus Erikoolis, ootas poisse ka erialapraktika. Klassijuhatajad korjasid kahe vanema klassi poistelt sooviavaldusi, kuhu keegi tahtis suvel praktikale minna. Pedagoogikanõukogu toetas ka I klassi (10. õ.-a.) õppurite taotlusi minna vabatahtlikult (õppekava seda ette ei näinud) samuti praktiseerima.318
Reaali teiste koolide õpilased realistid muidugi praktikal ei käinud. Kuid mõnelgi tuli suvel kooliskäimiseks lisaraha teenida. Harry Tulp (1940 PR) oli üks neist: „Oma esimeseks palgaliseks töökohaks loen /-/ hotelli „Room” (Narva mnt. 20, hävis 9.03.1944 – M. K.). Olin seal 1939. aasta suvel hotelliboy. Sellele tööle sokutas mind skaudivend ja omakandi poiss, pärastine relvavend Erich Hurma. Palka sain 25 krooni kuus, jootrahaga aga teenisin päevas juurde neli-viis krooni. Tartu ärimees Mart Jänes poetas alati kahekroonise, kui ta pakid olid autost numbrituppa viidud. Õhtul võisid temalt veel lisa teenida, kui olid osanud talle paar-kolm kena näitsikut tellida.”319
Majandusliku Erikooli II klassi (11. õ.-a.) noorukid käisid 1939. aasta suvel töökogemusi saamas pealinna pankades, Tallinna kaubajaamas, Eesti Munaekspordis, Aseri tehases ja Võru raudteejaamas.320
1939/40. õppeaastaks Majandusliku Erikooli asemel juba II Kommertskooli nime kandva õppeasutuse eelviimase klassi noormees Ilmar Ploom (1941 M) talletas praktikamuljeid oma päevikussegi: „Esmaspäev, 10. juuni 1940. Olin kell 13 Tallinna konduktorite reservis, kus mulle varustusena esialgu vaid vihmakuub anti. Kell 15.35 väljus Koplist rong sihtkohaga Tapa. Oli päris huvitav, sõitsin platvormvaguni piduriputkas. Jaamadest läbisõidul tuli näidata rohelist lippu ja jälgida vedurijuhi vilesignaale. Kell 19 olime Tapal, sõime ja puhkasime puhkeruumis ning 21.30 paiku alustasime tagasisõitu.
Nii algas siis meie raudtee-praktikum, kus iga reisi lõppedes anti dispetšeri poolt teada uus tööleilmumise aeg. Peale rongisõitude oli ka valvekordi reservi ruumides, kus öösiti päris mõnusasti magada sai või päeval aias kaarte mängiti, kuni „välk sisse lõi” ja kiiresti rongile tuli tõtata. Enamasti olimegi rongimeeskondades, kus piima- ja kaubarongides ka peale- ning mahalaadimistöid tuli teha. Sõidugraafikud muutusid südasuvel päris tihedaks, nii et kodus viibimise aeg kulus sageli ainult magamisele. 4.–14. juulini sõitsin kitsarööpalisel Tallinn-Väike ja Türi vahel, muidu aga pendeldasime liinidel Tallinn-Tapa, -Haapsalu ja -Paldiski. Peale minu sõitsid konduktoritena veel (klassivennad – M. K.) Tendal, Kaselaan, Kerdmann, Kruus, Prank, Samma, Arendi ja Vimmasaare, paralleelklassist Sander ja Liiv. Terk töötas Balti jaama kaubaaidas, Nahkor Kopli kaubajaama kontoris. Palk oli meil kaks krooni päevas, peale selle lisatasud läbisõidetud kilomeetrite ja ületundide eest. Kuna päevad raudteel möödusid üldiselt sarnaselt, jätan nende kirjeldamise siinjuures vahele ning esitan ainult erakordsemad päevad. Nii nagu mina neid nägin ja tunnetasin, mis kuuluvad selle ajaloolise suve pöördeliste ja saatuslike sündmuste ahelikku.
Pühapäev, 16. juuni 1940. Kell 16.18 pidin Tapale sõitma, aga kui Koplisse jõudsime, selgus, /-/ et ainult kaks meest sõitsid kaasa. Läksime kahekesi tagasi reservi, kus meile määrati rong homme kell 15.35.
N. Liidu väed marssisid juba Leedusse sisse, Läti piiril oli üks surmaohvritega vahejuhtum. Küllap nad otsivad põhjust sissemarssimiseks.”321
Viimase