Viktoriaanid. A. N. Wilson

mitmekesised ja mõjusad tegelased nagu suur vabakaubanduse apostel Richard Cobden ja Henry Labouchere, kes (koos Bradlaugh’ga) avaldas hiljem nii kaalukat mõju riikliku religiooni mõistmisele ja kohale parlamendi elus; auline ekstsentrik, valgetes nankingpükstes, suure valge kübara ja tohutu suurte käänissaabastega ultratoori kolonel Sibthorp, kes võttis kõuehäälel sõna iga uuenduse vastu alates raudteedest kuni prints-abikaasani; dr Thomas Wakley, ajakirja The Lancet asutaja; Thomas Babington Macaulay, kes esindas Edinburghi; Richard Monckton Milnes – Swinburne’i sõber ja Keatsi leegi alalhoidja; lord Palmerston; lord Ashley (kes on ajaloos paremini tuntud kui 7. Shaftesbury krahv), toorist vaeste eestvõitleja! Siis tuleks veel nimetada Daniel O’Connellit, kes esindas nii Meathi kui ka Corki valimisringkonda – mis peab kuidagi edasi andma Iiri valijaskonna põhimõtet hääletada varakult ja hääletada sageli; Alexander Pringle’it ning Sir Charles Napieri.

      Terve tähtede galaktika, mis jätab meie tänapäeva parlamendid tõsiselt plassiks. Selles parlamendis kandis Disraeli hoolt selle eest, et Noor-Inglismaa koondaks maakohtade vanameelseid Peeli vastu ja võib-olla meelitaks kampa isegi mõned radikaalid. Ta arvutas, et Peeli 50-se enamuse hulgas oli „40 kuni 50 põllumajanduslikku rahulolematut” – maapiirkondade toorisid, kes ei usaldanud Peeli isegi enne tema kannapööret viljaseaduste osas, kes olid viimseni kitsarinnalised protestandid ning olnuks valmis mitme küsimuse pärast Peeli haavama või kukutama.

      Disraeli tunnetes Noor-Inglismaa suhtes – kelle liikmed olid temast nii palju nooremad ja kõrgema sünnipäraga – oli romantika elemente, võib-olla isegi (hoolimata kõigist tema varajastest armulugudest ja truust abielust temast endast aastaid vanema lesknaise Mary Anne Wyndham Lewisega) pisut homoerootika varjundit, ning need on välja valatud tema romaanitriloogiasse „Coningsby”, „Sybil” ja „Tancred”. Triloogia kõige kuulsam lõik on saanud osaks Inglise konservatismi poliitilisest keelest:

      „Nojah, ühiskond võib küll olla alles lapsekingades,” ütles Egremont kergelt naeratades, „aga öelge, mis tahate, meie kuninganna valitseb suurimat rahvust, kes on iial elanud.”

      „Kumba te mõtlete?” küsis noorem võõras, „sest ta valitseb kahte.”

      Võõras peatus korraks, Egremont vaikis, kuid vaatas küsivalt tema poole. „Kaht rahvust, kelle vahel pole läbikäimist ega vastastikust poolehoidu, kes on nii suures teadmatuses teineteise harjumustest, mõtetest ja tunnetest, nagu oleksid nad eri kliimavööndite asukad või eri planeetide elanikud; kes kujunevad erineva kasvatuse mõjul, söövad erinevat toitu, juhinduvad erinevatest kommetest ja keda ei valitse samad seadused.”

      „Te peate silmas …” küsis Egremont kõhklevalt.

      „RIKKAID JA VAESEID.”114

      Tooride väide oli alati, et viigid valitsevad nagu silmamoondajad, hoides koos ebameeldivat nonkonformistidest115