Travisega magada.”
Meie laua otsas istuvad jalkakutid katkestasid vastiku naeru, et tähelepanelikumalt kuulata, mille peale ka teised kõrva kikitasid. Saatsin Americale kurja pilgu, aga tema ei lasknud end sellest häirida, vaid nügis õlaga Shepleyt.
„Pagana pihta, Shep. Kuidas sa meist nii halvasti arvad?” küsis Travis, visates nõole ketšupipaki. Shepley ei vastanud, aga mina naeratasin Travisele tänulikult, et ta teemat muutis.
America masseeris Shepley selga. „Ära tema pärast muretse. Tal võtab lihtsalt pisut aega, enne kui ta hakkab uskuma, et Abby suudab su võludele vastu panna.”
„Ma pole üritanud teda võluda,” turtsatas Travis, just nagu oleks solvunud. „Abby on mu sõber.”
Vaatasin Shepley poole. „Ma ju ütlesin sulle. Sul pole vaja muretseda.”
Shepley tõstis lõpuks pilgu ja vaatas mulle otsa ning nähes mu siirast pilku, lõid ta silmad pisut särama.
„Kas sina õppisid?” küsis Travis.
Kortsutasin kulme. „Bioloogia puhul ei aita mind mingi vägi. Ma lihtsalt ei saa sellest aru.”
Travis tõusis püsti. „Tule.”
„Mida?”
„Toome su konspektid. Aitan sul õppida.”
„Travis…”
„Aja end püsti. Sa saad selle testi eest maksimumpunktid.”
Sikutasin möödudes America pikka kollast patsi. „Näeme loengus, Mare.”
America naeratas. „Hoian sulle kohta. Mulle kulub ära kõikvõimalik abi.”
Travis järgnes mulle minu tuppa. Mina võtsin juhendi, tema avas raamatu. Ta esitas mulle armutult küsimusi ning selgitas asju, millest ma aru polnud saanud. Tema selgituste tõttu ei olnud mõisted mulle enam segased, vaid täiesti lihtsad ja loogilised.
„… ja somaatilised rakud paljunevad mitootiliselt. Need on need faasid. Kõlavad natuke nagu naisterahva nimi. Prometa Anatela.”
Puhkesin naerma. „Prometa Anatela?”
„Profaas, metafaas, anafaas, telofaas.”
„Prometa Anatela,” kordasin noogutades.
Ta lajatas mulle paberitega pähe. „See on sul nüüd selge. Sul on kogu materjal eestpoolt tahapoole ja vastupidi peas.”
Ohkasin. „Noh… eks ole näha.”
„Saadan su loengusse. Ja kontrollin veel tee peal su teadmisi.”
Keerasin ukse lukku. „Ega sa mu peale vihasta, kui ma läbi põrun?”
„Sa ei põru läbi, Tuvike. Aga järgmisel korral peame varem pihta hakkama,” ütles ta koos minuga loodusteaduste hoone poole astudes.
„Kuidas sa kavatsed mind õpetada, oma kodutööd ära teha, õppida ja võitlusteks treenida?”
Travis muheles. „Võitlusteks ma ei treeni. Adam helistab mulle, ütleb, kus võitlus on, ja mina lähen kohale.”
Vangutasin kahtlevalt pead. Tema aga hoidis paberilehte nina all, et mulle esimene küsimus esitada. Olime kohale jõudes küsimustele teise ringi peale teinud.
„Näita neile!” ütles ta naeratades, andis mulle konspektid tagasi ning naaldus uksepiidale.
„Tere, Trav!”
Pöördudes nägin, et üks vibalik noormees naeratab auditooriumi sisenedes Travisele.
„Tere, Parker,” vastas Travis.
Parkeri silm lõi mind uurides särama ning ta naeratas. „Tere, Abby!”
„Tere,” vastasin mina, üllatunud, et ta teadis mu nime. Olin teda loengutes näinud, aga me polnud kohtunud.
Parker läks oma koha poole, visates pinginaabritega nalja. „Kes see on?” küsisin mina.
Travis kehitas õlgu, aga ta silmad olid pinges. „Parker Hayes. Üks mu Sig Tau vendadest.”
„Kas sa kuulud ühingusse?” küsisin mina kahtlevalt.
„Sigma Tau – samuti nagu Shep. Arvasin, et sa tead,” ütles tema minust mööda Parkeri poole vaadates.
„Noh… sa ei tundu… üliõpilasühingu tüüpi,” ütlesin mina ta tätoveeringuid kiigates.
Travis pöördus naerdes minu poole. „Mu isa on selle vilistlane ja vennad kuuluvad samuti Sig Tausse. Perekondlik värk.”
„Ja nemad eeldasid, et sina astud siis ka samasse ühingusse?” küsisin mina skeptiliselt.
„Mitte just päris. Nad on lihtsalt lahedad kutid,” ütles tema mu konspektiga vehkides. „Mine nüüd sisse.”
„Tänan abi eest,” ütlesin mina teda küünarnukiga müksates. America möödus minust ja ma läksin tema järel oma kohale.
„Kuidas läks?” küsis America.
Kehitasin õlgu. „Ta on hea õpetaja.”
„Kõigest õpetaja?”
„Ja ka hea sõber.”
America näis olevat pettunud ning ma itsitasin ta pettunud ilme peale.
America oli ikka unistanud, et käime sõpradega, ja toakaaslased-nõod oli tema unistuste täitumine. Tema tahtis koos minuga Easternisse tulles, et me elaksime koos, aga mina panin sellele mõttele veto peale, lootes pisut tiibu sirutada. Kui America oli mossitamise lõpetanud, keskendus ta sellele, et leida mõni Shepley sõber, kellele mind tutvustada.
Travise eluterve huvi minu vastu oli tema ideed ületanud.
Tegin testi nagu nalja ära ja istusin hoone trepil Americat oodates. Kui ta löödult minu kõrvale vajus, ootasin, et ta avaks suu.
„See oli lihtsalt kohutav!” karjatas ta.
„Sa oleksid pidanud koos meiega õppima. Travis tegi kõik nii hästi selgeks.”
America toetas pea ägades mu õlale. „Sinust polnud mingit abi. Sa oleksid võinud mind ju natukenegi aidata.” Võtsin tal kaelast kinni ja kõndisin koos temaga meie ühikasse.
Järgmise nädala jooksul aitas Travis mul kirjutada ajaloo tööd ja õpetas mulle bioloogiat. Uurisime koos professor Campbelli kabineti kõrval hinnetetabelit. Minu nimi oli ülevalt kolmandal kohal.
„Kursuse kolmas tulemus! Lahe!” ütles Travis mind kallistades. Ta silmad särasid elevusest ja uhkusest ning mina taganesin end vallanud kohmetuses sammukese.
„Tänan, Trav. Ilma sinuta poleks see mul õnnestunud,” ütlesin ta T-särki sikutades.
Ta viskas mu üle õla ning sammus läbi meie taha kogunenud summa. „Tehke teed! Minge eest! Tehke selle vaese tüdruku kohutavalt moondunud ja meeletult suurele ajule ruumi! Ta on ju kuradima geenius!”
Itsitasin kursusekaaslaste naervaid ja uudistavaid nägusid nähes.
Päevade möödudes tõrjusime visasid kuulujutte meie suhtest. Travise reputatsioon aitas kuulujutte summutada. Teiste teada polnud ta olnud ühegi tüdrukuga koos kauem kui ühe öö, nii et mida rohkem meid koos nähti, seda rohkem hakati aru saama, et meil on tõesti platooniline suhe. Kuid meie suhte kohta esitatud küsimustele vaatamata ei vähenenud tähelepanu, mida Travisele osutasid teised tüdrukud.
Ta istus ajaloo loengus endiselt minu kõrval ja sõi koos minuga lõunat. Peagi sain aru, et olin tema suhtes eksinud, ning tabasin end isegi teda kaitsmas nende ees, kes ei tundnud Travist nii hästi kui mina.
Travis pani kohvikus minu ette apelsinimahlapurgi.
„Sa poleks pruukinud seda teha. Pidin just minema ise endale tooma,” ütlesin mina jopet seljast võttes.
„Noh, nüüd pole sul vaja seda teha,” ütles tema naeratades, nii et ta vasakus põses oli näha lohukest.
Brazil