ära räägi temast niimoodi,” ütlesin ma pahaselt.
Travise nägu väljendas segu üllatusest ja tänulikkusest. „Nüüd olen ma kõike näinud. Mind on kaitsnud üks tüdruk,” ütles ta püsti tõustes. Enne oma kandikuga lahkumist saatis ta Brazilile veel ühe hoiatava pilgu ning läks siis õue, kus maja ees tehti suitsu.
Üritasin teda mitte vaadata, kui ta seal teistega naeris ja rääkis. Kõik väljas olevad tüdrukud võistlesid, et saaks tema kõrval seista, kuigi nad tegid seda väga peenelt, ning America müksas mind roietesse, kui märkas, et mu tähelepanu on mujal.
„Mis sa vahid, Abby?”
„Ei midagi. Mitte midagi.”
America toetas lõua käele ja vangutas pead. „Nende käitumine on siililegi selge. No vaata seda punapead. Ta on tõmmanud käega läbi juuste sama palju kordi kui pilgutanud silmi. Ei tea, kas Travis sellest ära ei väsi?”
Shepley noogutas. „Väsib. Kõik peavad teda täielikuks sitapeaks, aga kui vaid teataks, kui kannatlik ta on iga tüdrukuga, kes arvab, et tal õnnestub Travist taltsutada… Ta ei saa sammugi astuda, ilma et teda tülitataks. Uskuge mind, tema on palju viisakam, kui oleksin mina tema olukorraks.”
„Oh, just nagu sinule see ei meeldiks,” ütles America teda põsele suudeldes.
Travis lõpetas just kohviku ees sigaretti, kui ma temast möödusin. „Oota, Tuvike. Tulen koos sinuga.”
„Sul pole vaja mind igasse loengusse saata. Ma saan ka ise hakkama.”
Travis pilk langes pikkade mustade juuste ja lühikese seelikuga tüdrukule, kes talle möödudes naeratas. Travis saatis teda pilguga ning noogutas sigaretti maha visates tüdruku suunas.
„Leian su pärast üles, Tuvike.”
„Jajah,” ütlesin mina silmi pööritades, kui nägin, kuidas Travis tüdruku kõrval sörgib.
Travise koht oli loengu ajal tühi ja mina olin ärritunud, et tema paneb pausi tüdruku pärast, keda ta ei tunne. Professor Chaney lasi meid varem minema ja ma läksin üle muru, kuna mulle meenus, et pidin kell kolm Finchiga kokku saama, et anda talle Sherri Cassidy muusikaseminari konspekt. Kellale pilku heites kiirendasin sammu.
„Abby?”
Parker jooksis üle muru, et minuga koos sammuda. „Me pole vist ametlikult kohtunud,” ütles tema kätt andes. „Parker Hayes.”
Surusin ta kätt ja naeratasin. „Abby Abernathy.”
„Seisin sinu taga, kui sa bioloogia tulemused teada said. Palju õnne!” naeratas ta vastu ja pistis käed taskusse.
„Tänan. Travis aitas – vastasel juhul oleksin olnud nimekirja lõpus.”
„Oh, kas te olete…?”
„Sõbrad.”
Parker noogutas naeratades. „Kas ta rääkis sulle, et sel nädalavahetusel on ühingu pidu?”
„Meie räägime peamiselt bioloogiast ja söögist.”
Parker puhkes naerma. „Nii Travise moodi.”
Morgan Halli uksel uuris Parker suurte roheliste silmadega mu nägu. „Tule ka. See peaks olema päris tore.”
„Räägin Americaga. Meil pole vist mingeid plaane.”
„Kas te olete nagu pakett?”
„Me sõlmisime suvel kokkleppe: me ei lähe ühelegi peole üksi.”
„Tark tegu.” Parker noogutas heakskiitvalt.
„America kohtus tutvustaval üritusel Shepleyga, nii et mul pole olnud vaja tal eriti palju kaasas käia. See oleks esimene kord, kus mul oleks vaja küsida, nii et loodetavasti tuleb ta hea meelega.” Kuigi sisimas olin ma häiritud. Lisaks sellele, et ma ajasin jama, olin väljendanud üsnagi selgelt, et mind ei kutsuta pidudele.
„Tore. Näeme siis peol,” ütles Parker. Oma kandilise lõua ja loomulikult päevitunud nahaga kinkis ta mulle täiusliku Banana Republici modelli naeratuse ning sammus edasi.
Vaatasin talle järele: ta oli pikka kasvu, ta habe oli aetud, ta kandis triigitud peenetriibulist särki ja teksaseid. Ta tumeblondid laines juuksed lehvisid sammudes.
Hammustasin huulde – tema kutse mõjus meelitavalt.
„Tema on rohkem sinu stiil,” lausus mu kõrval seisev Finch.
„Päris lahe, kas pole?” küsisin mina, näol naeratus.
„On jah. Talle omasel kõrgema klassi moel, misjonäripoosi mõttes.”
„Finch!” karjatasin mina talle õlale laksu andes.
„Kas tõid Sherri konspekti?”
„Tõin,” ütlesin mina kotist konspekti võttes. Finch süütas sigareti ja lappas seda huulte vahel hoides konspekti.
„Kuradima hea!” ütles ta lehti lapates. Ta pistis konspekti taskusse ja tõmbas mahvi. „Hea, et Morgani boilerid tuksis on. Sulle kulub pärast selle pikakasvulise tuliseid pilke külm dušš ära.”
„Kas meil ühikas pole siis sooja vett?” küsisin mina õnnetult.
„Nii räägitakse,” vastas Finch seljakotti õlale visates. „Lähen nüüd algebrasse. Ütle Marele, et ta mind sel nädalavahetusel ei unustaks.”
„Ütlen,” torisesin mina meie ühika vanade kiviseinte poole pahurat pilku heites. Kõmpisin oma tuppa, astusin uksest sisse ja lasin seljakoti maha kukkuda.
„Sooja vett ei ole,” torises Kara oma lauapoole tagant.
„Kuulsin jah.”
Mu telefon tegi piiksu. America oli saatnud sõnumi, milles kirus boilereid. Mõni hetk hiljem koputati uksele.
America astus sisse ja potsatas minu voodile, käed rinnal risti. „No kas kujutad ette! Kui palju me toa eest maksame ja nüüd pole isegi sooja vett!”
Kara ohkas. „Ära vingu. Mine oma peika juurde. Sa elad ju niikuinii enamasti seal.”
America kiikas Kara poole. „Hea mõte! Vahel tuleb see päris kasuks, et sa oled niisugune nõid.”
Kara pilk püsis America torkest häirimatuna arvutiekraanil.
America võttis telefoni ja toksis uskumatu kiiruse ja täpsusega sisse sõnumi. Telefon surises, mille peale ta saatis mulle rahuloleva naeratuse. „Kuni boilerid ära parandatakse, elame Shepi ja Travise juures.”
„Mida? Mina küll mitte!” hüüatasin mina.
„Sina ka! Mis mõttega sa elad siin ja pead kannatama külma vett, kui Travisel ja Shepil on kaks vannituba.”
„Mind pole ju kutsutud.”
„Mina kutsun sind. Shep ütles juba, et võid tulla. Sa võid magada diivanil… kui Travis seda ei kasuta.”
„Aga kui kasutab?”
America kehitas õlgu. „Siis võid magada Travise voodis.”
„No ei!”
America pööritas silmi. „Ära mängi titat. Te olete ju sõbrad. Kui Travis pole siiani midagi üritanud, ei ürita ta tõenäoliselt ka edaspidi.”
Panin oma seni lahti olnud suu America sõnade peale kinni. Travis oli juba mitu nädalat kõik õhtud minuga veetnud. Olin olnud nii ametis kõigi veenmisega, et me oleme pelgalt sõbrad, et mulle polnud pähegi turgatanud, et Travis võibki olla huvitatud üksnes sõprusest. Ei oskagi öelda miks, aga olin selle peale solvunud.
Kara vaatas meid hämmeldunud pilgul. „Travis Maddox pole üritanud sinuga magada?”
„Me oleme sõbrad!” kinnitasin mina kaitsval toonil.
„Saan aru, aga kas ta pole isegi üritanud? Ta on ju kõigiga maganud.”
„Välja arvatud meiega,” ütles America Karat mõõtes.